Inimesed, kes ei soovi kasutada üldteenust või soovivad vahetada pakkujat, peavad täna elektrimüüja ära valima. Aga kas hindade võrdlemisel ja pakettide valimisel on mõtet?

Te olete keskmisest suurema elektriarvega eratarbija. Mille alusel paketti valite?
Mina tegin sellise võrdluse: võtsin ette oma viimase 12 kuu tarbimise ja viimase 12 kuu börsihinnad. Kuigi minu elektriarve on ka seniste hindadega 100-200 eurot kuus, tuli kolme võrreldud pakkuja – Eesti Energia, Elektrum Eesti ja 220 Energia hinnavahe minimaalne. Kui ma võidan soodsama paketiga paar eurot kuus, siis pole see mingi argument.

See meenutab natuke kütuseturul toimuvat – üks pakkuja tõstab hinda ja teised tõstavad kohe järgi.
Kui mingil perioodil lasi Eesti Energia oma hinna alla, siis ka Elektrum hakkas samal ajal soodsamat paketti pakkuma, nii et loomulikult nad jälgisid üksteist.

Pensionärid kükitavad kõigest hoolimata ootesaalides.
Tegelikult on ju kõigil aega kuu lõpuni paketti valida, aga sellest veel mõnda aega tagasi ei räägitud. Taheti hoogtöö korras omale kliente saada. Aga mis pensionäre puudutab, siis ma arvan, et kui neil on arve 10-15 eurot kuus, siis pole neil mõtet lepingut sõlmida. Kõigile jääb ju alles üldteenus ehk börsihind pluss konkurentsiameti poolt heakskiidetud marginaal, mille hind ei erine eriti pakettide hinnast.

Aga üldiselt jätab kõik see mulje asendustegevusest - pandi kogu rahvas nagu üks mees tegema mingit asja, millel tegelikult pole mitte mingit mõtet.

Palju see kardetud hinnatõus saab olema?
Nendel, kellel on kahetariifne süsteem ja kes olid valinud küttepaketi, oli päevane ja öine hind oluliselt madalam. Suurtel eratarbijatel tõuseb puhtalt elektri hind vähemalt kaks korda. See tähendab, et elektriarvele lisandub kuus mõnikümmend eurot. Seda juba tunned...

Aga nendel, kellel on ühetariifne arvesti ja väike arve – neil tõuseb elektrihind vast kakskümmend protsenti. Kuna elektriarve koosneb ju ka võrgutasust ja muust, siis see tegelik hinnatõus elektriarvel on väiksem. Igal juhul on inimestel iga sent tähtis ja tegelikult ei juhtunud midagi muud, kui et viidi läbi hinnatõus turu avamise sildi all.

Lõppkokkuvõttes on kõige odavam elekter see, mis jääb kasutamata.
Absoluutselt! Aga kui on elektriküte ja soe vesi tuleb elektriboilerist? Kui paljudel inimestel on vaba raha, et investeerida kohe nüüd ja praegu küttesüsteemi täielikku ümberehitusse?

Põhiline on tegelikult see, et lepingut võib vahetada iga kuu.
Jah, 30 päeva on etteteatamise aeg, aga ma ei usu, et oleks mõtet hakata elektripakkujat vahetama nii, nagu mõned vahetavad mobiilioperaatorit. Närvi- ja ajakulu on natuke liiga suur, et iga päev börsihinda jälgida ja elektripaketti vahetada. Hinnavõitu niikuinii praktiliselt ei teki.

Mis puutub elektribörsi ja fikseeritud hinna erinevust, siis see vahe võib olla suur juhul, kui börsihind mingil põhjusel järsult kukub. Aga see selgub suvel – talvel ta suure tõenäosusega ei kuku.

Kõige olulisem on see, et riik oleks võinud ikka seada ühtsed tingimused, et kõik paketid oleks koostatud samadel alustel ja oleksid kõigile arusaadavad. Praegu on nad segased, igal firmal erisugused, tavatarbija ei pruugi olla võimeline neid võrdlema. Kindlasti oleks pidanud riik tegema paremini teavitustööd.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid