Innovatsiooni päästerõngas

Kuigi Teadus ja arendusnõukogu, mis täna allub otse peaministrile, on tegutsenud juba 1991. aastast ja seda on mitmel korral reformitud, pole siiani olulisi tulemusi saavutatud.

Et tegutsetud on mõnevõrra sihitult, tunnistab ka nõukogu liige, tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik. “Mulle tundub, et ega me ei ole vist päris süsteemselt ja selge sihi poole seda suunda võtnud, see tegevus ei ole siiani olnud tõepoolest päris hästi fokusseeritud. Aga nüüd on vajadus innovatsioonipõhise majanduse järele muutunud ilmselgeks ja riigil ei ole siin kahjuks enam alternatiivi. Me oleme praegu tuntud kui odava tööjõu ja allhankemaa. Aga kui me seame endale kõrgeid sihte kasvatada rahva heaolu kümnekonna aastaga paar korda, siis ei ole teist teed,” ütles Andres Keevallik Raadio Vaba Euroopale. Tänaseks on välja selekteeritud ka valdkonnad, mida Eestis peaks edendama — need on biomeditsiin, kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja materjaliteadus. Kõige selle elluviimiseks on puudu vaid ettevõtjate huvist, investeeringutest ja ajupotentsiaalist, mis viimase kümnekonna aasta jooksul on peamiselt Eestist välja voolanud.

Välisinvesteeringute kaasamisel on Teadus- arendusnõukogu esimees Juhan Parts sunnitud täna tõdema, et üheks põhiliseks takistuseks teadusmahukate investeeringute sissevooluks on spetsialistide nappus. “Kindlasti on üks keeruline küsimus oskustööliste, inseneride nö pakkumise valmisolek.”

Täna pole seda pakkumist veel võimalik täita. Tehnikaülikooli rektori Andres Keevallik tõdeb, et seda eesmärki ei täida esialgu ka riiklik koolitustellimus. “Ma ei ole nõus riikliku tellimusega tehnikaaladele, see on tugevasti aladimensioneeritud. Väga paljud investeeringud jäävad riiki tulemata, sest ei jätku insenere.”

Kodumaise kaadri nappuse tõttu kaalutakse Juhan Partsi sõnul võimalusi, kuidas muuta senine ajude väljavoolu protsess vastupidiseks ja vajalikku kaadrit sisse meelitada, luues kõik tingimused selleks, et spetsialistid oleksid Eestisse ümber asudes varustatud kõige vajalikuga alates võimalusest oma lapsed kooli panna.

Eesti teaduspotentsiaali tõstmiseks ja sinna investeeringute saamiseks on õhus ka teine, Reformierakonna esimehe Siim Kallase idee nö maksustada ettevõtjate kasum 10% teadusmaksuga ja suunata saadud raha ülikoolidele teaduse edendamiseks. Probleemiks on siin tõsiasi, et ülikoolide ja ettevõtjate huvid ei pruugi käia käsikäes ega üksteist toetada, nii nagu see on praegu ka riikliku koolitustellimusega, kus toodetakse suurel hulgal spetsialiste, keda ettevõtlus ei vaja.

Peaminister Juhan Parts on seisukohal, et nn ettevõtjate teadusmaksustamine võiks toimuma siiski ettevõtjate enda kontrolli all. “Minu arvates tuleks mõelda selle idee üle, kuidas suurendada ühelt poolt ettevõtjate teadlikkust ja tema huvi suurendada, aga siiski nii, et see raha tema kontrolli alt ei väljuks,” ütles Juhan Parts Raadio Vaba Euroopale.

Täna päris selgelt pilti, kuidas teaduspõhine majandus Eestis peaks tekkima veel ei ole. Selguse saamiseks lõi valitsus Teadus-ja arendusnõukogu kõrvale ka teise ajutrusti, mille nimeks Konkurentsivõime tõstmise komisjon ja mida samuti juhib peaminister. Seegi komisjon on seadnud oma eesmärgiks teaduspõhise ja säästva majandusmudeli edendamise.