Et mõista valimisaastaks valmistumise tähendust, tuleb minna ajas veidi tagasi ning ette võtta 2009. aasta eelarve ja lisaeelarved. Mäletatavasti oli see negatiivse riigieelarve aasta ja ühtlasi toimusid ka kohalike omavalitsuste valimised. Toona kärbiti Tallinna eelarves investeeringute osas praktiliselt kõiki eelarveridu. Aga oli ka paar päris huvitavat erandit.

Lasteaedadele ettenähtud investeeringusummat kärbiti 17 miljoni krooni võrra. Tuleohutu lasteaia programmi kärbiti 50% - miljonilt poolele miljonile kroonile.

Täiesti üllatuslikult said korteriühistud oma hoovide korrastamiseks ja mänguväljakute rajamiseks aga lausa lisaraha, kokku 20,9 miljonit krooni. Kes on linna peal rohkem ringi liikunud, teab, et omal ajal igasse hoovi rajatud mänguväljakud Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel on tänaseks täielikult lagunenud, ei ole neis hoovides enam lapsi, on vaid pori ja parkivad autod. Nii et vajalik asi!

Mis juhtus edasi? 2010. aastal anti hoovide korrastamiseks raha pea poole vähem, 12,8 miljonit krooni. 2011. aastal veelgi vähem, 10 miljonit krooni. 2013. aastal 395 000 eurot ehk 6,1 miljonit krooni. Äkki said hoovid lihtsalt korda? Ei, taotlusi esitati vahemikus 2009-2011 iga aastaga järjest rohkem.

Keskerakonna valimisloosung

Võib-olla selgitab seda kummalist nähtust fakt, et „Laste mänguväljakud igasse hoovi!“ oli 2009. aastal Keskerakonna valimisloosung. Seega leiti 2009. aastal selle loosungi toetamiseks raha ja seda hoolimata pingelisest majandusseisust.

Teine õnnelik oli 2009. aastal Harju tänava haljasala kohvik “Julius”. Esialgses, veel enne negatiivse riigieelarve vastuvõtmist ja majanduskriisi täisjõus saabumist koostatud eelarves seda kohvikut rahasaajana kirjas polnud. Lisaeelarvetega sai kohvik lõpuks siiski 1,9 miljonit krooni. Tuletame meelde, et samal ajal kärbiti programmi “Tuleohutu lasteaed.“

Need on faktid paberil. Me ei tea, millised arutlused ja kaalutlused nendele otsustele eelnesid. Miks leiti, et kohvikule on vaja raha eraldada, kuid lasteaedade tuleohutusnõuete täitmine võib oodata – kas olid need puudujäägid tuleohutuses nii väikesed? Kas andis vajaliku raha lasteaedadele mõni sponsor ja see ei ole eelarvetabelis kajastatud? Ei tea... igatahes 2011. ja 2012. aastal on lasteaedades tuleohutuseeskirjade täitmise teema endiselt üleval.

Lasteaedadele on 2013. aasta eelarvekavas investeeringuteks ette nähtud 4,6 miljonit eurot. Suurepärane, see on 100 000 eurot rohkem kui eelmisel, 2012. aastal. Aga tilgutame tõrva ka ja analüüsime olukorda lähemalt. Alustame sellest, et Tallinna programm „Igale lapsele lasteaiakoht“ nägi ette aastatel 2008-2012 ehitada või taasavada 13 uut lasteaeda ja terviklikult renoveerida 14.

Programm nägi ette 4500 uue lasteaiakoha loomise. Mis reaalselt tehti? Ehitati-taasavati 4 lasteaeda ning kapitaalremondi sai üks lasteaed. Alanud masu viis investeeringurahad. Samas loodi ikkagi üle 4000 lasteaiakoha. Kuidas? Väga lihtsalt.

Lasteaiakohad paberil

Koolieelse lasteasutuse seadus ütleb, et sõimerühmas võib olla 14, aiarühmas 20 ja liitrühmas 18 last. Lasteaia direktor võib esitada linnavalitsusele hoolekogu kinnitatud taotluse selle arvu suurendamiseks sõimerühmas 2, aiarühmas 4 ja liitrühmas 2 lapse võrra. Seda ongi tehtud – suurendatud on laste arvu rühmades maksimumini.

2009. aastal saadeti linnavalitsuse poolt sellesisuline soovitus lasteaedadele välja. Lisaks rakendatakse jätkuvalt praktikat, kus laste arvu rühmas ei piira mitte koolieelse lasteasutuse seaduses toodud kohtade arv, vaid kohal käimise protsent. Nii on rühmadesse tegelikult registreeritud laste arv kohati isegi suurem lubatud maksimumist. Lasteaedades aga räägitakse, et pearahapõhise rahastamise juures alla 24 lapse rühmas ei tulegi välja, kuigi see kurnab nii lapsevanemaid kui ka õpetajaid ja lapsevanematele nii suured rühmad eriti ei meeldivat.

Linnavalitsusest on väidetud, et rühmade ülerahvastamisega Tallinnas probleeme ei ole – see olevat müüt, mis tekkis, kui 2010. aastal muudeti lasteaedadele kehtivaid tervisenõudeid. Aga et neid nõudeid olevat uuesti muudetud, siis probleeme enam ei ole. Mismoodi seaduses ühe paragrahvi väike ümbersõnastamine teeb ka päriselus probleemi olematuks, ei tea öelda.

Eelneva tulemusel on Tallinna lasteaedade põhimure ruumikitsikus. Lasteaias peab igal rühmal olema eraldi mängu- ja rühmaruum ning kummaski ruumis peab inimese kohta tulema vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapinda.

Nõudmisi leevendati

Tervisekaitsenõudeid on tõesti 2010-2012 mitu korda muudetud, kuid need muudatused ei tee olematuks fakti, et Tallinnas on lasteaedu, kus ruutmeetreid rühma- ja mänguruumis on lapse kohta liiga vähe. Muide, sellele arvestuslikule põrandapinnale peab mahtuma ju lisaks lastele ja õpetajatele ka mööbel.

Olukorra on „paremaks“ ja „seadusele vastavaks“ teinud see, et tervisekaitsenõuete selle punkti täitmine on edasi lükatud aastani 2030. Lisaks on lasteaedades võetud rühmaruumidena kasutusse varem üldkasutuses olnud ruume, näiteks saale.

Tervisekaitsenõuded ütlevad, et lasteaias, kus on 4 ja enam rühma, peab olema muusika- ja võimemissaal. Aga jällegi – 2010. aastal koolitusluba omanud lasteaedadele rakendub see nõue alles aastal 2030. Seega on ka siin justkui kõik korras – küllap aastaks 2030 need saalid ka tagasi saadakse, sest aastal 2017 langeb lasteaeda tulevate laste arv tänu masu-aastate vähenenud sündivusele. Ja nii näebki praegu ettevalmistamisel oleva lasteaiaprogrammi uue perioodi kava ette 4000 uue lasteaiakoha loomist aastaks 2021.

Kas hoiame siis pöidlaid, et sündide arv ei tõuseks, ja loodame, et linnavalitsuse üleskutse end tallinlaseks registreerida toob linnale maksumaksjaid, aga mitte elanikke koos peredega? Ja et lubatud investeeringutega ei läheks nii, nagu eelmisel perioodil ning et uued lasteaiakohad luuakse tegelikkuses, mitte paberil. Lubati 2008. aastal linnavalitsuse poolt ju arengukava eesmärgid ellu viia, nui neljaks, igal juhul – olgu riigi toetusega või ilma... peale valimisvõitu 2009 kukkusid lasteaedade investeeringud aga nagu kivi, põhja.

20 aastaga 30 uut lasteaeda

Tallinna Haridusamet on kaardistanud lasteaedade olukorra ning teinud kalkulatsioonid. Ülalkirjeldatud tervisekaitsenõuetega kooskõlla viimine võtaks nende järgi 20 aastat (sellest ka tärmin tervisekaitsenõuetes – 2030). Selle aja jooksul olevat vaja ehitada 25-35 lasteaeda ja kulutada 57-58 miljonit eurot.

2011. aastal pakkus Haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel välja, et lasteaedade aastane investeeringuvajadus võiks olla 9-10 miljonit eurot. Selle summa eest on varasematel aastatel suudetud samaaegselt neid nii ehitada kui ka remontida. 2012. aastal investeeriti lasteaedadesse 4,5 miljonit ja järgmisel aastal plaanitakse investeerida 4,6 miljonit eurot (2010. ja 2011. aasta võib investeeringute poolest praktiliselt maha kanda).

Tegelikkuses on pilt veel keerulisem. 2012. aastal panustati linna eelarvest lasteaedade investeeringuteks tegelikult 1,8 miljonit eurot (lisaeelarvetega lisandus sellele 409 000 eurot), ülejäänud summa tuli PPP projektidest. PPP tähendab Private-Public-Partnershipi ehk lihtsalt öeldes raha, mis tuleb 15 aasta pärast eraettevõttele tagasi maksta, lisaks maksab linn remonti teinud firmadele vahepealsetel aastatel renti. Linnapoolsete investeeringute hulka on erinevates linnaametnike sõnavõttudes arvestatud ka 8 lasteaia soojustamine CO2 saastekvoodi müügist saadud (riigi) raha eest.

2013. aasta eelarveprojektis ei ole lasteaedadesse tehtavaid investeeringuid ridade kaupa lahti kirjutatud. Seetõttu me ei tea, kui palju täpselt millekski plaanitakse kulutada. 4,6 miljonist umbkaudu miljon kulub mänguväljakutele – seda teame linnapea avalikust esinemisest Mustvees, kus linnapea sellise arvu välja käis.

Tuleohutus ja remonttööd

Kui palju plaanitakse eraldada koolieelsete lasteasutuste tuleohutusele ja remonttöödele, ei ole seega välja toodud. Samas on hea, et remonttööde rida eelarves eraldi sees on. Kuna lasteaedade tegevuskulusid 2013. aastal märgatavalt suurendada ei ole plaanitud, siis oma eelarvest lasteaiad jooksvaid remonte teha ilmselt ei suuda, arvestades nii elektri, materjalide kui ka tööjõu tõusnud hindadega. Eeldagem siis, et silmas ei ole peetud vaid avariiremonte 128 000 euro väärtuses (nagu 2010 ja 2011), vaid ka rühmaruumide remonte, elektrisüsteemide vahetust, treppide ja piirdeaedade parandamist ning paigaldamist ja muid vajalikke töid.

Lasnamäele Kihnu tänavale tuleb uus lasteaed. See on väga hea, kuna munitsipaalmajade hoogne ehitamine on toonud Lasnamäele palju noori lastega peresid ning kohati on olukord nii hull, et kodulähedase lasteaiakoha eest ollakse nõus maksma, isegi kuni 500 eurot. Koidula tänaval ehitatakse vana mõisahoone ümber lasteaiaks ning 2013. aastal rahastatakse selle projekteerimistöid.

2013. aasta linna eelarve projektis on sees uute rühmaruumide avamine – remont ja sisustamine. Siin on silmas peetud ilmselt eelkõige ühiskasutuses olevate ruumide rühmaruumideks muutmist. Aga kui selliste ümberehituste tagajärjel kaotab lasteaed saali, siis seab see ju löögi alla laste muusikalise ja kehalise arendamise võimalused?

Sellest, et PR kulutused linnas taas kord tõusevad, on ajalehtedes juba juttu olnud. Tallinna TV eelarve suureneb pisut (2,98 miljonini), ilmuma hakkab uus ülelinnaline ajaleht Roheline Pealinn ning avalike suhete eelarverida suureneb 1,57 miljonilt eurolt pisut enam kui 2 miljoni euroni.

Üks lasteaed Tallinna TV eest

Siinkohal on paslik meenutada, et ühe 120-kohalise lasteaia ehitamisele kulub TTV aastaeelarve jagu raha, ja üle jääb ka... Kakumäel, mis kuulub Haabersti linnaosa alla, pole ei lasteaeda ega ka kooli. Piirkond on kiiresti arenenud ja laste arv, kes tahaksid kodu lähedale lasteaeda saada, on päris suur. Ilmselt sobiks sellisesse piirkonda hästi lasteaed-algkool. Nii ei peaks lapsevanemad lapsi lasteaeda ja kooli toimetades oma autodega ummistama Haabersti ringi ja see kõlab ju hästi kokku ka ühistranspordi eelisarendamise plaanidega?!

Mida Tallinna Televisiooni eest veel saaks? Mardi lasteaiale, mis on nutuses seisus, lubati kapitaalremonti 2009. aastal. Ei ole seda siiani tehtud. Kalamaja lasteaias pole kapitaalremonti tehtud 50 aastat. Lastel on kitsas, saali pole, ühisüritusi teha ei saa. Endla lasteaiale oleks vaja lõpuks ometi ehitada valmis müra- ja heitgaasitõke. Kuigi nad on seda oma erinevate perioodide arengukavades jätkuvalt välja toonud, ei saa ega saa seda tehtud.

Need on vaid üksikud näited, mis loodetavasti illustreerivad tõsiasja, et lasteaedade renoveerimisse ON vaja panustada palju ja kiiresti. Tallinna lasteaedadest valdav enamus on vanemad kui 20 aastat ning suurem osa pole neist korralikku remonti näinud.

Palume eelarvearuteludel arvesse võtta, et ilma ajalehtede ning telekanalita saavad Tallinna elanikud hakkama. Ka munitsipaalgolfiväljak, mis on 2013. aasta eelarves sees, pole hädavajalik. Laste elu ja tervis ning perede hea toimetulek on aga olulised meile kõigile. Linnatelevisioon pole paha mõte, ei sugugi, kuid 2007. aastal, kui selle loomiseks plaanid tehti, ei näinud keegi ette peatselt saabuvat majanduskriisi. Linnatelevisioonil on mõte vaid siis, kui on, kes seda vaatavad. Oma eelarvepoliitikas lühiajalistest huvidest lähtudes antakse elanikele aga selge sõnum – laste ja perede heaolu ning laste kasvukeskkond on teisejärguline.

Juba on linnajuhtide avalikest sõnavõttudest võimalik välja lugeda valimisaasta lubadused ja retoorika – LAPSED ON MEILE OLULISED. Kuid miski ei taga kindlust, et nende lubadustega ei juhtu samamoodi kui 2009. aastal lubadusega teha korda hoovid ja ehitada igasse hoovi mänguplats...