Läbirääkimised kestsid 12 päeva ja peamiseks kõneluste venimise põhjuseks oli rahastus, vahendab BNS.

Ligi 200 riigi osavõtul arutati ajutist plaani, mis valmistaks ette 2020. aastal jõustuvat uut kliimakava.

Konverentsi eesistuja Abdullah bin Hamad al-Attiyah võis pärast päevi kestnud ummikseisu lõpuks kuulutada, et 31. detsembril aeguva Kyoto protokolli jätkutingimustes on kokku lepitud.

Vaatlejate sõnul on protokolli vastu Venemaa, kes jättis endale õiguse kokkulepe vaidlustada.

Otsustavaks sai Euroopa Liidu 27 liikmesriigi, Austraalia, Šveitsi ja veel kaheksa tööstusriigi siduv lubadus vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.

Siduvaid lubadusi pole pidanud andma sellised riigid nagu Hiina ja India, USA keeldub Kyoto protokolli ratifitseerimast.

Kliimapakett näeb ette toetuste suurendamist vaesematele riikidele, et need tuleksid toime sagedaste põudade, üleujutuste, tõusva veetaseme ja tormidega. Arenenud riikidelt nõutakse lubadust suurendada 2020. aastaks vaeste riikide toetusi 100 miljardi dollarini aastas. Perioodil 2010-2012 on see summa 30 miljardit dollarit.