Riigikogu riigikaitsekomisjoni reformierakondlasest esimees Mati Raidma ütles BNS-ile, et seni on kaitseväe arengukavades püütud tegeleda korraga "kõikide asjadega". Uue kümneaastase arengukava toob tema sõnul loodetavalt teistmoodi lähenemise, millega püütakse "teha konkreetseid asju, et saada need nimekirjast maha".

Riigikaitse eelarve arutamise käigus on Raidma sõnul vastu võetud põhimõtteline otsus "ajateenijate elutingimiste probleemid lõplikult lahendada. Ehk siis luua jägmise kahe aasta jooksul 1200 uut kasarmukohta. Ja see teema on siis maas," ütles ta.

"1200 uut kasarmukohta tulevad olemasolevatesse asukohtadesse," ütles Raidma, täpsustades, et uued kasarmukohad on kavas rajada mereväebaasi, Ämarisse ja Viru pataljoni linnakusse. Ta toonitas, et enne riigikaitse uue arengukava kinnitamist on ennatlik rääkida sellest, millised väeosad kuhu kolivad.

"Üksuste paiknemises võivad toimuda asukohamuutused ja ma loodan, et selle käigus saavad lahenduse ka Tallinnas paiknevate kaitseväe üksuste olmemured," sõnas ta.

Jägala linnakut ei ole Raidma sõnul kavas lähiajal arendada. "Järgmise kümne aasta jooksul, ning tõenäoliselt jääb see nii, Jägalat edasi ei arendata," sõnas ta. Samas ei välistanud Raidma võimalust, et pärast seda võib Jägala linnaku arendamine uuesti päevakorda tulla. "[Kümne aasta pärast] vaadatakse riskianalüüsidest, julgeolekukeskkonnast ja eelarvelistest võimalustest lähtuvalt edasi, mis Jägalast saab," ütles ta.

"Ütleme, et Jägala on praegu sügavkülmikus," sõnas Raidma.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv kaitseminister Urmas Reinsalu avaldas kolmapäeval riigikogus arupärimisele vastates lootust, et kõigi ajateenijate elamistingimused saavad kaasajastatud 2014. aasta sügiseks. "See on ministeeriumi jaoks prioriteediks ja me tahame liikuda selle tööga venitusteta," kinnitas minister.

Tema sõnul on kavas viia läbi uut tüüpi kasarmute rajamine, mis annaksid terviklahenduse ehk ühes hoones asuksid nii elamispinnad, õppeklassid, ladustamine, hooldus kui relvastus.

Kaitseministri sõnul on selle eesmärgi püstitamisel võetud aluseks, et ajateenijate arv jääb järgmise kümne aasta jooksul vahemikku 3200–3300.

Meedia andmetel kolib kaitseväe uue kümneaastase arengukava eelnõu kohaselt kaitsevägi hiljemalt 2014. aastaks senistelt Tallinna kinnistutelt ära nii logistika- kui ka vahipataljon. Neist esimene hakkab asuma Ämaris. Vahipataljoni Kadrioru lossi eest vastutavale osale ehitatakse kasarmu Miinisadamasse ja teine osa kolitakse Jõhvi. Olemasolevad Marja tänava ja Rahumäe tee kinnistud lähevad müüki.

Jägala territoorium jäetakse eelnõu kohaselt riigikaitse reservmaaks.

Jägala linnakusse taheti kolida peamiselt Tallinnas asuvad väeosad - vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, logistikapataljon ja luurepataljon ning 1. jalaväebrigaadi staap Paldiskist. Tookordsete plaanide kohaselt pidanuks Jägala linnaku ehitustööd algama 2011. aastal ja lõppema 2014. aastaks.

Lisaks Jägalale on kaitseministeerium kaalunud suurema sõjaväelinnaku rajamist ka Harjumaale Saku valda Männikule, Lääne-Virumaale Tapale ja Harjumaale Paldiskisse.