Gripp on tulnud, et jääda
Pole just rõõmustav, eriti kui lisada, et ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas arstiabi eelmisel nädalal kokku 3657 inimest ja neist 56 protsenti olid lapsed, teatab terviseamet.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul oli gripi tõttu haiglasse sattunu 67-aastane mees, kes vajas intensiivravi gripist tingitud südame- ja hingamispuudulikkuse tõttu.
„Gripi situatsiooni tervikuna hinnates võib öelda, et gripihooaeg on alanud,“ ütles Sadikova. Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumuse intensiivsust hinnata esialgu veel madalaks ja gripi levikut piiratuks, sest arstide poolt registreeritakse praegu üksikuid gripijuhte.
Gripitaolised haigused moodustasid kõikidest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest 34 protsenti, neist üle poolte olid seotud paragripiviirustega. Gripist tingitud haigestumisi oli kuus protsenti, laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal viis A gripi- ja kaks B-gripiviirust.
Gripispetsialisti kinnitusel haigestusid enam lapsed vanuses 0-4 aastat. „Selles vanusrühmas kasvas haigestumus kõige enam,“ selgitas Sadikova. „Teistes vanusrühmades haigestumus kas vähenes (tööealised inimesed) või püsis (vanemealised) staabilisel tasemel,“ lisas ta.
Terviseamet palub perearstidel pöörata erilist tähelepanu vanemealistele 65 ja vanematele patsientidele ja võtta neilt haigestumise korral kindlasti proovid ka gripiviirusele.
„On vana tõde, et grippi haigestuvad enam lapsed, kuid hospitaliseerimise näitajaid on kõige kõrgemad vanemaealiste hulgas,“ rääkis Olga Sadikova. „Eelmise hooaja hospitaliseerimise sageduse näitajate põhjal kuulus kõikidest gripi tõttu haiglaravi vajanutest peaaegu neli korda rohkem inimesi vanusrühma 65 ja enam.“
Sellest lähtuvalt tuleks vanemealiste ja riskirühmadesse kuuluvate patsientide gripivastase vaktsineerimise vajadusesse suhtuda senisest oluliselt tõsisemalt, sest kõige kindlama kaitse gripi ja sellest tingitud tüsistuste vastu annab vaktsineerimine.
