Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) liikmeslehtede peatoimetajad valisid täna toimunud aastakoosolekul 2012. aasta pressisõbraks riigiprokurör Heili Sepa ja pressivaenlaseks justiitsminister Kristen Michali.


Riigiprokurör Heili Sepp sai pressisõbra tiitli selle eest, et ta julges võtta vastutuse, et välja öelda seisukoht talle ametialaselt ebamugavas olukorras. Pressisõber saab auhinnaks nimelise ruupori, mis valmib Kuldgraali metallikunstnike käsitööna.


Justiitsminister Kristen Michal valiti pressivaenlaseks seetõttu, et ta püüdis skandaali pisendada, kasutades oma võimupositsiooni ning oli mõnda aega pressile kättesaamatu.

Pressisõbra ja pressivaenlase valisid EALL-i liikmeslehtede peatoimetajad ja väljaandjad. Peatoimetajad valisid tänavu pressisõpra ja -vaenlast 19. korda. Pressisõber saab auhinnaks nimelise ruupori, mis valmib Kuldgraali metallikunstnike käsitööna.

Mullu valis EALL pressisõbraks kohtunik Helve Särgava ning pressivaenlaseks suusaliidu, tunamullu sai pressisõbraks endine õiguskantsler Allar Jõks ning -vaenlaseks president Toomas Hendrik Ilves

2009. aastal valis EALL pressisõbraks majandusteadlase Andres Arraku ja pressivaenlaseks reformierakondlasest justiitsminister Rein Langi. 2008. aastal valis EALL pressisõbraks sotsiaaldemokraadist tollasse rahandusministri Ivari Padari ning pressivaenlaseks andmekaitse inspektsiooni endise peadirektori Urmas Kuke. 2007. aastal sai pressisõbra tiitli sotsioloog Juhan Kivirähk ja -vaenlase oma Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip.

2006. aastal oli pressisõber postuumselt Aadu Luukas ja -vaenlane Enn Pant, 2005. aastal vastavalt Tõnis Lepp ja Andres Lipstok, 2004. aastal Marko Pomerants ja Rein Lang, 2003. aastal Mati Alaver ja Peeter Tali, 2002. aastal Allar Jõks ja Heiki Kranich, aastal 2001 Ingrid Rüütel ja Mart Laar ning aastal 2000 Ivar Tallo ja Toivo Jürgenson.

1999. aastal sai pressisõbra tiitli Jüri Mõis ja -vaenlase oma Lennart Meri, 1998. aastal vastavalt Lennart Meri ja Olari Taal, 1997. aastal Paul Varul ja Robert Lepikson, 1996. aastal Tunne Kelam ja Tiit Made, 1995. aastal Siim Kallas ja Edgar Savisaar ning 1994. aastal Mart Laar ja Lennart Meri.