„Euroopa Liit on muutunud äärmiselt otsustusvõimetuks ja seetõttu hoolikalt jälgitavaks blokiks ÜRO-s,“ ütles Euroopa rahvusvaheliste suhete nõukogu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika programmi direktor Daniel Levy Daily Beastile Washington Posti vahendusel. „Eurooplaste jaoks, vähemalt mõnede jaoks neist, kipub Iisraeli-Palestiina küsimus lõikuma sisepoliitikaga, rahvusliku ajaloo rolliga tänapäeva välispoliitikas, transatlantiliste suhetega ja kaubandushuvidega.“

Kuidas siis Euroopa hääletas?

Palestiina staatuse tõstmise vastu oli Euroopas vaid üks riik: Tšehhi.

Erapooletuks jäänud riikide gruppi juhtisid Saksamaa ja Suurbritannia ning nendega sama meelt olid Holland, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia.

Palestiinale vaatlejastaatuse andmise poolt olid Soome, Rootsi, Taani, Iirimaa, Belgia, Prantsusmaa, Luksemburg, Austria, Itaalia, Malta, Kreeka, Küpros, Hispaania ja Portugal.

Seega kokku 14 poolt, üks vastu ja 12 erapooletut.

Vastu olnute ja erapooletute hulgas on kõik endisest sotsialismileerist pärit NATO liikmed. Poolt on põhiliselt Lõuna-Euroopa ja Põhjamaad.

2011. aasta oktoobris toimus hääletus Palestiina vastuvõtmise üle ÜRO haridus- ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO-sse, mida peeti peaprooviks hääletusele vaatlejastaatuse saamise üle. Võrreldes sellega on toimunud mõningad suured muutused:

Kolm riiki on vahetanud „erapooletu“ „jahi“ vastu: Itaalia, Taani ja Portugal.

Kolm riiki on vahetanud „ei“ „erapooletu“ vastu: Saksamaa, Holland ja Leedu.

Üks riik vahetas „ei“ „jahi“ vastu: Rootsi.

Seitse Euroopa Liidu liikmesriiki on seega muutnud oma seisukohta suurema toetuse suunas Palestiina püüdlustele ÜRO-s. See võib tähendada eemaldumist USA vahendatavatest Iisraeli-Palestiina rahuläbirääkimistest ja suuremat ühepoolset toetust palestiinlastele.

Mis puutub ülejäänud maailma, siis ettearvatavalt hääletasid Palestiina staatuse tõstmise vastu USA ja Kanada koos Tšehhi, Kesk-Ameerikas asuva Panama ja mõnede Okeaania tillukeste saareriikidega.

Erapooletuteks jäid peale paljude Euroopa (Liidu) riikide näiteks Haiti, Guatemala, Colombia ja Paraguay Ladina-Ameerikast, mõned Aafrika riigid, Mongoolia ja Lõuna-Korea Aasiast ning Paapua Uus-Guinea, Austraalia ja Uus-Meremaa.

Ülejäänud olid poolt.

Ukraina ei osalenud hääletusel nagu ka UNESCO puhul.