Kadri Simson: Ööistung aitab täita lepingut valijaga
Andres Herkel arvab, et ööistungite tõttu kannatab Eesti kui tõsiseltvõetava demokraatia maine. Mina arvan, et demokraatia mainele mõjub halvasti see, et Herkel ja teised IRLi saadikud sõlmisid valijaga lepingu, milles lubasid kodukulusid all hoida, aga peale valituks saamist jätavad kõik võimalused eesootava elektri hinnatõusu leevendamiseks kasutamata ja isegi ei vabanda valija ees.
Demokraatia mainele mõjub halvasti ka see, et valitsuserakonnad hääletasid maha kõik sada opositsioonist tulnud muudatusettepanekut tuleva aasta riigieelarvele. Ansipi poolt juba 2007. aastal välja öeldud käitumisjuhis IRLi ja Reformierakonna saadikutele, et „omade käest ei küsita“, on viinud olukorrani, kus valitsusliidu saadikud toetavad kiirkorras maksude tõstmist, näiteks käibemaksu kasvatamist vaid kahenädalase etteteatamisega. Aga elektrimaksude alandamise puhul laulavad koori rahandusminister Jürgen Ligile, et see oleks lausa ebaseaduslik.
Elektrituru avamiseks oli aega valmistuda. Kohe, kui turg avati suurtootjatele, oli selge, et see tõi endaga kaasa elektrihinna märkimisväärse tõusu. Et hinnatõusu pehmendada, algatas Keskerakond juba mais 2011 seadusemuudatuse, millega elektrile lisatavat aktsiisi alandataks neli ja pool korda ehk Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Toona oli majandusminister Juhan Partsil piisavalt ülbust tulla Riigikogu ette ja väita, et me eksitame inimesi ja hinnad ei pruugigi tõusta. Eelnõu hääletati maha. Sel aastal tõstatasime teema uuesti. Eelnõu hääletati taas maha. Ometi koosneb elektriarve viiest komponendist ning riigi poolt lisatavaid makse alandades oleks tuleval aastal võimalik hinnatõuse leevendada.
Praegu käimasolev debatt selle üle, miks valitsus midagi ei tee, toob esile aina enam valitsuserakondade poliitikuid, kes väidavad eesootava hinnatõusu tähtsusetu olevat. Selles mõttes on IRL ja Reformierakond täpselt ühesugused. Kuid odav elekter ei olnud tähtsusetu 2000. aastal president Lennart Merile, kes soovitas loobuda Eesti elektrijaamade mahamüümisest, sest see võib elektri kalliks teha. Odav elekter ei olnud tähtsusetu veel 4 aastat tagasi ka Reformierakonnale, kes tõotas Eesti majanduse jalule aidata muuhulgas ka odava elektriga. Tõsi, tuumajaama plaan on maha kantud, aga pole mingit põhjust jätta kasutamata teised valitsuse käes olevad hinnatõusu ohjavad maksuotsused. Odav elekter pole tähtsusetu ka Eesti Pangale, kes hoiatas, et elektri hinna tõusul on majanduskasvu pärssiv mõju, mistõttu vähenevad edaspidi nii investeeringud kui ka nõudlus tööjõu järele.
Nördimust ööistungite üle väljendavad valitsusliidu saadikud, kes sooviksid jätkata senist mugavat eksisteerimist. See mugavus tähendab, et valitsusest tulevaid eelnõusid kahtluse alla ei panda. Isegi kui tegemist on praagiga. See mugavus tähendab, et kõik opositsiooni ettepanekud hääletatakse maha, ilma aruteluta. See mugavus tähendab ka soovi väita valijatele, et juba mitmendat aastat eurotsooni kiireim hinnatõus on Eesti jaoks paratamatu. Kuid maksuotsused, mis elu kalliks on teinud, on tehtud ju meie endi valitsejate poolt ja pole paratamatud.
Andres Herkel väidab, et opositsioon vastutab öösel üleval olevate saadikute tervisemurede eest. Tegelikult on ööistungite lõpetamise võti tema enda ülemuste kätes. Keskerakond on valmis 99 protsendiliseks kompromissiks. Kuigi tuleva aasta eelarves on palju puudusi, lausa ebaõiglust, oleme valmis loobuma pea kõigist muudatusettepanekutest. Soovime vaid üht – et alandades elektrile lisatavat aktsiisi, leevendataks elektrituru avanemisega kaasnevat hinnatõusu. Senini oleme kohanud IRLi ja reformistide poolset sajaprotsendilist kompromissitust.
