2007. aastal oma ametiaja lõpetanud Vike-Freiberga sõnul pole tal võimet näha tulevikku, et öelda, kas Läti võib 2014. aastal eurotsooniga liituda. Kui majanduskasv jätkub, eksport ja sisemajanduse kogutoodang kasvavad, ja püsib ka poliitiline toetus, siis on see tema väitel võimalik. “On hea, et meil on seatud kindlad eesmärgid ja kriteeriumid.”


Kui paljud riigid käsitlevad eurotsooni uppuva laevana, siis annab Läti Vike-Freiberga sõnul endale aasta või kaks, et näha, kas see püsib pinnal ja selle lekkeid saab peatada. “On võimalus, et laev upub,” ütles ta. “Hullem võimalus on see, et koos sellega on ohus ka kogu Euroopa koostööprojekt.”

Selle kohta, kas lätlased on valmis pankrotis euroliidu riike toetama, lausus Vike-Freiberga, et solidaarsus on kahesuunaline tänav. “Meid osteti välja, kui olime suures kriisis, seega oleks meist tänamatu öelda, et tänan väga aitamast, aga vabandust, meil ei ole võimalik kedagi aidata, sest oleme nii väike riik,” tõdes ta. “See ei ole viis, kuidas edasi minna, pigem vastupidi.”

Siiski on eurotsooniga liitumise otsus lätlaste hulgas väga vähepopulaarne. “Ootame ja vaatame, et näha, mis juhtub eurotsooni ja meie enda riigiga.”

Praegu on Eesti rahvusvahelise kaitse eksperdid väitnud, et Läti on meile julgeolekuriskiks. Vike-Freiberga sõnul pole Lätil tõesti võimalik ainuüksi oma piire kaitsta, nagu ka Eestil. “Kui tahate rahulikult magada, siis mõelge parem NATOst kui oma vihmavarjust,” lisas ta. “Ei meie ega teie pole valmis seda tööd tegema.”

Vike-Freiberga esines Tartus diskussioonil “Emerging donors – the way out of or into the crisis”, ja käsitles uute Euroopa Liiduga liitunud ja tulevikus liituvate riikide abiandja rolli. See oli osa loengusarjast “Kapuscinski Lectures”, mis on pühendatud maailmakuulsale Poola kirjanikule, reporterile ja luuletajale Ryszard Kapuscinskile.