Priit Salumaa: Tartu võib sulgeda tulevaste IT-ettevõtjate kasvulava
Anne Noortekeskus (endine Tartu Noorte Tehnikamaja) kipub linnavalitsuse otsusega oma uuest hoonest ilma jääma. Tuleb välja, et Euroopa Regionaalarengu Fond on selle jaoks raha eraldanud, kuid Tartu Linnavalitsus ei taha väidetavalt projektiga edasi minna, sest projekt vajab lisaraha ning viimased viis aastat muutumatuna püsinud omafinantseeringu protsent on tänavu liiga kõrgeks osutunud.
See on pehmelt öeldes üllatav, sest selle noortekeskuse rüpest on välja kasvanud Skype’i esimene töötaja ning rida noorema põlvkonna startup-ettevõtete juhte. Tegemist on inimestega, kelle ettevõtetest kirjutab välismeedia ning kelle kontoreid külastab meie President Toomas Hendrik Ilves.
Võib ju mõelda, et kui Kunstiakadeemia hoone Tallinnas jääb ehitamata, siis mis on sellega võrreldes üks noortekeskus. Sama meelevaldselt võiks mõelda, et Skype’i näol meil üks edulugu juba on, milleks järgmisi vaja?!
Selline mõtteviis pole kuigi ettenägelik. Ja siin on põhjendus.
Tartu Noortekeskuses - endises lasteaiahoones - sain ma 15-aastaselt oma esimesed programmeerimise tunnid. Selle koha ja toonase arvutiõpetaja Ehtel Taevere mõjutusel läksin hiljem matemaatikat-informaatikat õppima Tartu Ülikooli, mitte majandust, juurat või hoopis pätiks kätte.
Koos minuga käisid seal noortekeskuses mitmed poisid, kellest on tänaseks saanud väljapaistvad ettevõtjad või teadlased. Linkedinist leiab nende kohta järgmist:
Taavet Hinrikus, kunagine arvuti-, matka- ja elektroonikaringi liige oli Skype’i esimene töötaja ning on rahvusvaheliste maksete turgu raputava startup’i TransferWise asutaja.
Pirko Konsa, arvuti- ja elektroonikaringi liige on täna 150 ettevõttet koondava Tehnopoli teadus- ja ärilinnaku juhatuse liige ning tegeleb Tehnopoli igapäevase juhtimisega.
Sven Kirsimäe, arvutiringi liige on töötanud mitmes Eesti säravaimas IT-ettevõttes nagu Playtech ja Regio. Ta on MobileMonday Estonia kaasasutaja ning täna üks Skype’i tootearenduse juhtidest.
Sven Lange, arvuti-, karate- ja elektroonikaringi liige on täna teaduste doktor ning töötab teaduri ja projektijuhina füüsika ning materjaliteaduste erialal Tartu Ülikoolis.
Oliver Reitalu on täna tunnustatud disainer, kes alustas oma karjääri Tartu Ülikooli Raamatukogu IT-osakonnas ning on töötanud pikki aastaid Skype’is.
Tauri Tuubel on Defendec'i kaasasutaja, ettevõte loob unikaalset piirikaitsetehnoloogiat ning aitab meie idapiiri valvata. Nende klientideks on piirivalveorganisatsioonid üle maailma.
Tanel Tetlov omandas oma esimesed programmeerimisoskused noortekeskuses, hiljem õppis Tartu Ülikoolis füüsikat ja infotehnoloogiat ning on täna rahvusvahelisel ning riiklikul tasandil (NATO, EL, erinevad pangad) turvalahendusi pakkuva Optimus Systems ASi projektijuht.
Tõnu Runnel, ettevõtja ja disainer on kahe särava IT ettevõtte, Fraktal ja Edicy kaasasutaja.
Ning viimasena mina, Priit Salumaa, olen tarkvaraarendusettevõtte Mooncascade ning kahe mittetulundusliku organisatsiooni Garage48 Sihtasutus ja MobileMonday Estonia kaasasutaja.
"Heade mõtete linn"
Eelnimetatud on vaid mõned minu kaasaegsetest, kes oma õhtud paneelmajade varjus õlle joomise asemel noortekeskuses veetsid. Märgin ära ka selle, et ükski neist polnud mu koolivend. Nad olid suures osas minu jaoks võõrad kutid ja meid ühendas Anne Noortekeskus ja huviringid. Nii tekkisidki just tänu noortekeskusele esimesed kontaktid, mis tänases professionaalses elus on koostööpartnerite leidmiseks hädavajalikud.
Arvestades, et Eestil pole peale metsa ja põlevkivi märgatavaid looduslikke ressursse, on meie ainukeseks eduvõimaluseks paljuräägitud teadmistepõhine majandus. Selle majanduse ülalhoidmiseks väga vajalike kooli- ja ülikoolihariduse kõrval on lausa hädavajalikud just noortekeskused, mis annavad võimaluse sisustada vaba aega harivate tegevustega.
Noortekeskus annab võimaluse pakkuda noortele viljakamat tegevust kui kaubanduskeskustes jõlkumine. Lisaks saavad noored läbi praktilise tegevuse aru, mis neid tegelikult huvitab ja seeläbi saavad nad langetada teadlikumaid otsuseid karjäärivalikute osas.
Siiski tekib mul õigustatud küsimus, miks „Heade mõtete linn“ avab, et Anne Noortekeskuse jätkamine pole hea mõte. Olemasolev hoone on lagunemas ning uue ehitamisest loobumine saadab demotiveeriva sõnumi inimestele, kes noortekeskuses pigem entusiasmi kui raha pärast töötavad.
Sellise otsusega näitab linn, et millegipärast on hea mõte ära lõigata see juurdekasv, mis tulevikus genereerib noorte ajudest maksutulu. Tartu juhid võiksid vaadata, kui suure osa linna eelarvest moodustab IT-ettevõtjate ja nende palgatööliste makstud tulumaks.
Lõpetuseks. Kui keegi küsib minu käest „Kas jah Anne Noortekeskusele?“, siis küsin ma vastu: „Mis kuradi küsimus see on?!“
(Autor on ettevõtja ja tarkvaraarendaja, Mooncascade, Garage48 SA ja MoMo Estonia kaasasutaja.)
Oma toetust Anne Noortekeskusele saad avaldada siin.
