AINULT DELFIS: Katkend Endel Lippmaa elulooraamatust: "Aeg on kõnelda puhast keelt!"
Delfi avaldab katkendeid Tiit Kändleri värskest teadusromaanist “Endel Lippmaa. Mees parima ninaga”.
Raamat, mille andis välja Ajakirjade Kirjastus, saabub müügile novembri viimastel päevadel.
2011. aasta detsembri keskpaik oli Tallinnas erakordsel kombel sügiseselt soe. Lund polnud, tibutas hõredat seenevihma. Mustamäel asuvasse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi majja kogunes varaseks parastlõunaks teistki rahvast kui instituudi tootajad. Endisi töötajaid, nüüdseid kolleege teistest teadusasutustest. Peeti ühe laboratooriumi poolsajandi juubelit. Sündmus, mis pole ju loomult erakordne. Kuid tegu on Eestile ajaloolise laboriga. Ja mitte ainult füüsika või keemia mõttes.
Alates asutamisest 1961. aastal sai Küberneetika Instituudi füüsika sektor endale nimeks Lippmaa sektor. „Selleks ajaks olid meil eeltööd tehtud, meil oli töötav tuumamagnetresonatsi spektromeeter – esimene idablokis,” meenutas akadeemik Endel Lippmaa oma tagasivaatavas kõnes.
Lippmaa kõneles inglise keeles. Küllap austusest külalise, Brukeri korporatsiooni esindaja Uwe Eichhoffi vastu. Järgnevad ettekandjad tegid samuti – kuigi päevakord oli eestikeelne. Šefiks kutsutud juhi ja õpetaja eeskuju on nakkav ja vältimatu siiani.
Inglise keele valik on Lippmaa jaoks loogiline. Uwe Eichhoff meenutab, kuidas 1969. aastal, mil koostöö Brukeri ja Lippmaa vahel algas, toimus Saksamaal tuumamagnetresonantsi alane konverents, mille auditooriumis istus sakslasi ja paar Walesist pärit britti. Ning Lippmaa Eestist. Kõik otsustasid teha ettekande inglise keeles. „Lippmaa alustas oma ettekannet, öeldes, et nüüd oleme kuulnud Walesi ja Saksimaa varianti inglise keelest, aeg on kõnelda puhast keelt. Ja pidas oma ettekande perfektses saksa keeles.”
Lippmaa jutt ajaloost oli lühike ja täpne. „Miks ehitasime spektromeetri?” küsis ta. „Et teha ametlikule joonele täpselt vastupidist,” vastas ta ise. Tol ajal oli keelatud tegelda kvantkeemia ja geneetikaga. Sestap Lippmaa nendega tegelema asuski.
„Agu Aarnal oli vaja aspiranti ja mina siis selleks sain ning Tallinna Polütehnilises Instituudis esimese TMR-spektromeetri ehitasin. Tõsi küll, pärast aspirantuuri ja probleemlaboratooriumi organiseerimist.”
Füüsika sektorisse osteti 1963. aastal Jaapanist kaks suurt magnetit ja nende baasil arendati järgmine spektromeeter. Edasi leidis Lippmaa imekombel võimaluse osta Brukerilt moodne, Fourier’ spektroskoopia seade. „Lippmaa oli esimesi, kes selle 1970. aastate alul meilt ostis,” meenutas Eichhoff.
Aeg on muutunud ja kunagise Küberneetika Instituudi maja esimesel
korrusel asunud Lippmaa kabinetis vaatega Punaste Küttide väljakule saab praegu kõhu täis süüa ja koguni napsi võtta. Sest nüüd asub seal Teatri Puhveti nimeline söögikoht.
Lippmaa sektorist sai KBFI keemilise füüsika laboratoorium. Kuid tuumamagnetresonants, mida Lippmaa alustas ja arendas, toimib edasi Mustamäel KBFI majas.
Nüüdseks on kõigile aine uurijatele selge – pole muid võimalusi peale tuumamagnetresonantsi, et näha molekulide väga väikesi struktuurimuutusi. Kuid neid näha ei ole sugugi mugav. „Kui on vaja mõõta kõige ebamugavamates tingimustes, siis minge Tallinna ja nad mõõdavad teile ara,” kõneldakse Euroopa teaduskeskustes asjahuvilistele.
