Kaitseväe peastaabi ohvitserid ja allohvitserid lasevad püstolit Heckler ja Koch 25 meetri kauguselt ning automaati Galil 100 meetri distantsilt. Laskekäsu kohaselt laseb iga kaitseväelane mõlemast relvast kümme lasku.

Kell 10 algaval laskepäeval osaleb üle 160 kaitseväelase ja ametniku. Pärast laskmist korraldatakse huvilistele teiste kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvade, sealhulgas hiljuti Norrast hangitud uute 9mm püstolkuulipildujate MP5 A2 ja 40 mm automaadialuse granaadiheitjat HK 79 N tutvustus.

Peastaap korraldab laskepäeva, et väärtustada relvakultuuri kui kaitseväelaseks olemise lahutamatut osa ja sõjaväelise väljaõppe alustala. “Suurepärast sõjalist juhti ja suurepärast laskurit ühendavad keskendumisvõime ja oskus sihipäraselt töötada,“ ütles kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe, kelle sõnul tagab laskmises hea tulemuse vaid väga pikk ja visa harjutamine ning absoluutne keskendumine tulemusele.

Laskepäeva rivistusel tunnustab peastaabi ülem ka aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke.

Kaitseväe peastaabi eelkäija, sõjaministeeriumi peastaap, sündis 94 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui ajutine valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane kaitseväe peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid