Horvaatiale, mis loodab järgmise aasta juulis Euroopa Liiduga liituda, avaldab ühendus tõsist survet laialdaselt levinud korruptsiooniga võitlemiseks. Euroopa Liit on võtnud Horvaatia suhtes karmima liini kui Rumeenia ja Bulgaaria puhul, millel lubati Euroopa Liiduga ühineda, vaatamata suutmatusele korruptsiooniga võidelda, vahendab BBC News.

Sanader mõisteti süüdi 12,8 miljoni dollari suuruse altkäemaksu vastuvõtmises Ungari naftafirmalt MOL, mille eest sai firma kontrolli Horvaatia riikliku naftafirma Industrija Nafte (INA) üle. Kui apellatsioonikohus teisipäevase kohtuotsuse jõusse jätab, võib Horvaatia MOL-i osaluse INA-s üle vaadata.

1995. aastal, kui Sanader oli asevälisminister, sai ta 695 000 dollarit altkäemaksu laenulepingu eest Austria pangandusgrupilt Hypo Alpe Adria, mis andis pangale Horvaatias juhtpositsiooni. Horvaatia pidas sel ajal veel iseseisvussõda Jugoslaaviast eraldumiseks, mistõttu oli tal raskusi rahvusvahelistele turgudele ligipääsemisel.

Prokuratuur nimetas Sanaderi tegevust sõjast kasu lõikamiseks.

Sanader väidab, et temavastane kohtuprotsess on poliitiliselt motiveeritud.

Sanaderi üle on käimas ka teine kohtuprotsess, milles teda süüdistatakse tema konservatiivse partei Horvaatia demokraatliku liidu (HDZ) jaoks raha kõrvaldamises. Väidetavalt riisus Sanader riigiettevõtete kasumeid ja manipuleeris riigihangetega.

HDZ valitses Horvaatiat kaheksa aastat kuni kaotuseni 2011. aasta detsembris toimunud valimistel.