Soosteri sõnul pole sõjaolukord telavivlaste elu seni suurt muutnud. Iisraeli suuruselt teises linnas on kõlanud kaks-kolm häiret ning sinna lastud neli-viis raketti, mis hiljuti töökorda saadud raudse kupli ehk raketitõrje süsteemi abil alla lasti.
Sooster rääkis, et läks katusele pildistama, kuidas Tel Avivi poole lennanud rakett õhus lõhkes, kui raudse kupli rakett selle teekonna peatas.
"Nii et üldiselt meil ei ole olnud suurt midagi. Gazani on 59 kilomeetrit, me kuuleme raadiost ja vaatame televiisorist, mis toimub," sõnas Sooster. Siiski on kohalike elu mõjutatud sedavõrd, et mehed on sõjaväkke võetud ja rahvast selle võrra vähem. "Aga õhtuti ikka istutakse restoranides."
"Gazale lähemal annab ikka kõvasti tunda, sest seal tuleb rakette päris palju. Tel Avivis on päris rahulik, nii et me ei karda seda. Ja oleme natuke sellega juba harjunud, et kaks-kolm aastat läheb mööda, siis on meil jälle Hamasiga mingisugune sõda," sõnas Sooster.
Sõda võib muutuda veriseks
Iisrael esitas täna Hamasile Egiptuse kaudu ultimaatumi, milles lubatakse 36 tunni pärast sõjategevust laiendada, kui Hamas ei lõpeta rakettide tulistamist Iisraeli ja relvade smugeldamist Gazasse. Sooster nentis, et olukord ja kokkuleppele jõudmine on keeruline.
Sõjategevuse laienemine tähendaks Soosteri sõnul, et "läheks päris sõjaks". "Kui mehed lähevad sisse, siis läheb sõda täitsa veriseks," kinnitas Sooster ja lisas, et tuleb päev-paar vaadata, mis edasi saab. "Meie küll ei taha sinna sisse minna, aga kui muud võimalust pole, siis pole midagi teha."
Sooster sõnas, et Iisrael oleks juba ammu rahu tahtnud. "Me saaks siin täitsa teistmoodi elada," ütles ta. "Väga tahaks, et saaks midagi kokku räägitud. Et nemad hakkaksid midagi tegema oma riigi ja rahva jaoks, ega sõdiks kogu aeg Iisraeliga."
Soosteri sõnul maksab Palestiina rakette kinni ka Eesti, sest palestiinlased saavad igal aastal Euroopa ja Ameerika Ühendriikide käest 1,5 miljardit dollarit. "Nii et kõik need raketid on Eesti poolt ka sisse makstud," rõhutas Sooster.
