„Esimene valik on lihtsamas keeles tegevuse lõpetamine,“ sõnas Parts. „Teine on finantseerida Estonian Airi iseseisva jätkamise plaani.“

Lennufirma tegevuse lõpetamise korral jääb Partsi sõnul riigi, kes on ettevõtte omanik ja aktsionär, huviks, et lennuühendused vastaksid jätkuvalt riigi vajadustele. Partsi sõnul eelistaks riik siiski teist valikut. „Seal on aga mitmed eeltingimused, mil see saab üldse kõne alla tulla.“

Parts nimetas kaks tingimust: ettevõte peab olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline, mis tähendab kollektiivlepingu asjus läbirääkimisi tööandja ja töövõtja vahel, ja investeering peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lennundust puudutavate riigiabi reeglitega.

Kui suurt investeeringut Estonian Airil vaja oleks, ei osanud Juhan Parts hetkel öelda. Igal juhul tuleks aga Parsti sõnul vaid üks investeering, mis peaks olema selline, et ettevõte saavutaks enam-vähem finantsilise stabiilsuse. „Väga palju sõltub ettevõtte valmisolekust ümber orienteeruda teisele turusituatsioonile,“ rõhutas Parts.

Valitsus eelistaks Estonian Airi investeerida

„Pankrotti laskmine pole see variant, mida valitsus eelistaks, kuid Estonian Airi saatus ei sõltu ainult valitsuse tahtest, vaid ka sellest, kas Euroopa Komisjon annab valitsusele loa Estonian Airile riigiabi anda või mitte,“ selgitas peaminister Andrus Ansip, et kui abi ettevõttele oleks Euroopa Liidu nõuetega vastuolus, jäädaks ilma antud rahast ja lisaks tuleks maksta sama suur trahv.

Nii Parts kui ka Ansip kinnitasid, et isegi kui Estonian Airi tegevus peaks lõppema, pole reisijatel vaja muretseda, kuna nende kinnitusel reisijad ka kõige hullema stsenaariumi korral rahaliselt ei kaota ja sihtkohta lendamiseks leitakse muud lahendused.

Uus Estonian Airi nõukogu kinnitatakse Partsi kinnitusel uue nädala alguses ja teema juurde tagasi tullakse kolme nädala pärast, mil ollakse detailides oluliselt targemad. „Lõplikud otsused tehakse järgmise aasta esimese kvartali jooksul,“ kõneles ta.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid