Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk oli üks nendest, kelle poole Inforing pöördus ettepanekuga osaleda filmiprojektis. Temast jäi film siiski tegemata.

Inforingi nimel saatis kirja teele Jevgeni Zelenski, kes kirjutas täpselt lahti, et projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Rein Sikule saadetud venekeelsest kirjast selgub, et ta kirjeldas filmide võimalikku sisu ja lisas, et Inforing on avatud ka filmis osalejate ideedele nii Eestit tutvustatavate tegevuste kui toodete leotelu osas. Filmi kangelastelt oodati ettepanekuid kohtade osas, mis seostuksid Eesti kultuuri ja väärtustega.

Kirjas oli ka loetelu Eestiga seotud paljude toiduainete kohta nagu hapukapsad, verikäkk, Vana Tallinna liköör, Värska mineraalvesi, piparkoogid, Eesti juustud, Saaremaa leib, suitsutatud lihatooted, martsipanist maiustused ja erinevad kalatooted, samuti mainiti käsitööd, sepatööd, kadakast valmistatud asju ja muud puutööd. Kirjas rõhutati, et nimekirja saab korrigeerida, kui on muid huvitavaid teemasid.

AS Inforing projekti „Tuntud ja tundmatu Eestimaa“ raames valmis 18 telesaadet, mida näidatakse TV3+ vahendusel. Kaheksa neist tutvustas Reformierakonna liikmeid.

Reformierakonna poliitikutest valmisid lühifilmid "Kristiina Ojuland maal, maa all ja merel", "Keskkonnaministriga loodusest ja ilu olemusest", "Poliitik Mati Raidma ja tule taltsutamine" ning "Andrei Korobeinik elektroonilisest Eestist".

Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi rääkis neljapäeval, et näeb küll näru välja, et riigi rahastatud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) reformierakond- lastest tehtud filme toetas, kuid tema andmetel ei teadnud filmitavad, kes filmisarja rahastas.

MISA rahastas konkursi „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine raames“ AS Inforing projekti 77 289 euroga.

Uue konkursi tingimused loomisel

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kommunikatsioonijuht Meelika Hirmo selgitas, et kuna järgmine meediaprojektide konkurss kuulutatakse välja järgmisel aastal, on uue projekti konkursi tingimuste parima võimaliku muudatuse sõnastamisega veel aega.

„Peame kõik konkursijuhendid alati kooskõlastama ning sageli peame nõu ka huvigruppidega,“ ütles Hirmo. „Kahtlemata võib see erakorraline juhtum tähendada, et bürokraatia toetusesaajate jaoks suureneb.“

Hirmo sõnul püütakse leida parim võimalik lahendus, mis arvestaks meedia toimimise põhimõtteid, aga tagaks ka, et taolised ebameeldivad juhtumid ei korduks. „Kindlasti ei taha me lasta tekkida olukorral, kus toetusesaaja peaks garanteerima näiteks päevakajaliste uudistesaadete või otse-eetri puhul kõikide intervjueeritavate nimekirjad juba taotluse esitamisel kui reaalsete saadeteni on teinekord veel pool aastat või aasta aega,“ tõi Hirmo näiteks.