Valitsus on prognoosinud, et aastal 2020 on Eestis ligikaudu 65 000 tööealist inimest vähem kui praegu. Aastal 2030 on juba 107 000 töökätt vähem. Pensioniealisi on seevastu rohkem.

"Demograafiast tulenevat töökäte probleemi süvendavad ka meie ühiskonna sügavad ajaloolised kompleksid, mis takistavad Eestil end maailmale avamast," kõneles Oviir.

Ta möönis, et füüsiliselt on Eesti avatum kui kunagi varem – vaimselt ja mõttelaadi poolest aga tunnetab ta ühiskonnas üha rohkem piiratust, kitsarinnalisust ja suletust.

"Kui majandusminister hiljuti võõrtööjõust rääkides irooniliselt hüüatas, et kas peaminister peaks siis piiri peal uutele tulijatele lilleõie kinkima, siis ma arvan, et jah," rääkis Oviir, kelle sõnul sõltub välisspetsialistide olemasolust ettevõtete areng ja väliskapitali juurdevool, Eesti rahvusvahelistumine.

Kuulatagu ometi ettevõtjaid

Suhtumisest muudesse maailma rahvastesse pole Oviiri sõnul isegi mõtet rääkida, kui president oli programmi „Talendid koju“ kokkuvõtete tegemisel sunnitud nentima, et negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad isegi Eesti inimeste tagasitulekut rohkem kui langus sissetulekutes või ükskõik milline muu bürokraatlik takistus.

"Kuulatagu ometi ettevõtjaid, kes on ammu mõistnud, et globaalne jaht ajude ja oskuste pärast on ette kaotatud, kui me istume oma suletuse kompleksides ja teiste tõrjumise tigeduses," ütles Oviir. "Raha, tööd, kõrgemat pensionit ja toetusi nõuavad aga inimesed küll. Kust see raha tulema peaks – maksuametist või? Või nagu uuemal ajal kombeks – võtame kapist?"

Riigiprokuröri sõnul oleme nii rikkad, kui palju on meis ettevõtlikkust ja kui jõukad on meie ettevõtjad, kes toovad riigikassasse raha.

"Seega peaks iga inimene – lisaks valitsusele ja riigikogule – aitama edumeelselt ja ratsionaalselt arendada Eesti majanduslikku jõudu ja ühiskonda," sõnas Oviir.