Töötutoetus kasvab järgmisel aastal vähem kui varem lubatud
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi tõi tõusu vähendamise põhjustena esile kaks asja - vajaduse leida lisaraha meedikute palkade tõstmiseks ja tööturu olukorra paranemise, mistõttu töötud võiksid pigem tööle minna.
Meedikute streik näitas Tamkivi sõnul, et lisaraha on sinna vaja ning oli otstarbekas väiksemate töötutoetuste pealt säästetud 3,5 miljonit eurot panna meedikute palgatõusuks.
Ka tööturu olukord on paranenud. "Ettevõtjad ütlevad, et sisuline tööpuudus puudub, inimene, kes tahab tööd saada, töökoha ka saab. Ei ole väga mõttekas töötu staatust propageerida," lausus Tamkivi.
Ta kinnitas, et töötutoetuse kärpe selgitamine meedikute palkade tõstmisega pole töötute väljamängimine arstide vastu, vaid lihtsalt riigieelarve raha mõistlik kasutamine.
Ametiühingute Keskliit (EAKL) süüdistabki valitsust just töötute tervishoiutöötajate vastu väljamängimises. “Ilmselt loodetakse, et kui töötud jäävad tervishoiu palgatõusu tõttu oma toetuse suurendamisest ilma, pöördub nende pahameel vähemalt osaliselt meditsiinitöötajate vastu. Et tegemist on otseselt pingete õhutamise ja vaenu külvamisega ühiskonnas, näib valitsust vähe huvitavat,” märkis EAKL esimees Harri Taliga EAKLi pressiteates.
"Kui selline asi tõepoolest juhtuks, tähendaks see piltlikult öeldes seda, et valitsus sunnib ühiskonna kõige haavatavama rühma – töötud – meedikutele palka maksma. Miks selline kava kabinetivaikuses välja on hautud, võib ainult oletada,” lisas Taliga.
Töötutoetuse tõstmine poole alampalgani oli ametiühingute teatel üks töötajate turvalisuse suurendamiseks kavandatud meede, milles ametiühingud, tööandjad ja valitsus 2008. aasta aprillis kolmepoolselt kokku leppisid, tasakaalustamaks uue töölepinguseaduse mõju. 2009. aasta kevadel tühistas valitsus kokkulepitust töötuskindlustushüvitiste tõusu, tänavu keavdel aga 2013. aastani edasi lükatud uue kindlustushüvitise neile, kes on sunnitud töölt lahkuma niinimetatud poolte kokkuleppel.
