Oviir tõi näiteks, et viiest ministeeriumist, keda riigikontroll auditi käigus vaatles, leidsid neli, et sisulises mõttes eelarveläbirääkimisi ei toimu.

"Rahajagamisel ei räägita eesmärkide saavutamisest või saavutamata jätmisest," ütles Oviir. "Riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes."

Oviir meenutas, et sama printsiibi järgi käisid kriisi ajal ka kärped – ikka joonlauaga, hoolega jälgides, et ega koalitsioonipartneri ministeeriumis äkki vähem ja enda partei ministeeriumis rohkem tule raha ära anda.

"Tuleva aasta riigieelarvet menetledes püüdke palun saada valitsuselt vastus nendele küsimustele, mida esitaks igaüks, kes on huvitatud oma raha heaperemehelikust kasutamisest," soovitas Oviir.

Mida teeb Eesti Energia 200 miljoni euroga?

Ta tõi näite, et järgmise aasta riigieelarve eelnõus on majandusministrile nn finantseerimistehinguteks kavandatud üle 200 miljoni euro ehk kroonides üle 3 miljardi.

"Peaaegu niisama suur raha, kui oli kogu Eesti riigieelarve aastal 1993," võrdles Oviir. "See on ometi riigi suurim investeering, aga ei riigikogu liige ega teised Eesti kodanikud saa siit eelarvest teada, kellele see raha läheb ja kuidas seda maksumaksja hüvanguks kasutatakse."

Riigieelarve seletuskirja asemel tuleb Oviiri sõnul lugeda ajalehest, et see 200 miljonit eurot läheb Eesti Energiale.

"Aga mida ettevõte selle rahaga teeb? Miks peab riik omanikuna selle raha sinna panema? Ja miks on vaja just 200 miljonit? Miks mitte 350 või 99 miljonit?" küsis Oviir ja lisas, et tänavu said nad samal moel 150 miljonit eurot.

Oviir täpsustas, et nende tehingute puhul tuleb silmas pidada, et neid loetakse finantseerimistehinguteks ning riigieelarve tasakaaluarvestuses neid kulude hulka ei arvata.