"Kui ajavahemikul 2006–2010 suurenesid riigieelarve tulud 29 prostenti, siis fikseeritud kulud kasvasid sama ajaga koguni 62 protsenti," rääkis Oviir. Tema sõnul kulub juba viie aasta pärast pool riigieelarvest sotsiaalkuludeks.

"Piltlikult öeldes on Eesti riik seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmal ja raha riigi arengu toetamiseks napib," ütles Oviir. See on tema sõnul ka üks põhjus, miks rahandusminister on juba aastaid olnud sunnitud ütlema, et uuteks tegevusteks tuleb raha leida selle summa sees, mis igale ministeeriumile viimastel aastatel antud on.

Raha vaid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda ning riigikaitseks

Kui riigi tulud kasvavad ka lähitulevikus aastas paar protsenti, saavad praeguste kavade kohaselt sellest kasvust lisaraha sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond ning riigikaitse. Ülejäänud valdkonnad peavad lootma Euroopa Liidu fondide rahale.

"Kui palju neis fondides Euroopa majanduskriisi tingimustes raha saab olema, selle kohta on eelarvestused olemas, kuid pole teada, milliseks kujuneb tegelik olukord," kõneles Oviir. "Eile näiteks ütles põllumajandusminister otse välja, et kui eurotoetused põllumajanduses lähiaastatel ajutiselt peaks vähenema, tuleks seda kompenseerida riigieelarvest – hariduse, sotsiaalhoolekande ja kultuuri rahastamise arvelt."

Oviiri sõnul on euroraha väga oluline tugi Eesti investeeringuprojektides, kuid eurorahaga ei saa tema sõnul lahendada riigi n-ö püsikulude probleemi. "Riiki ei saa pidada projektipõhiselt," ütles Oviir. "Me kõik teame seda. Teame juba aastaid."