Uuring: vaid 23 protsenti noortest peab alkoholi ostes dokumenti näitama

Vaid 23,6 protsenti noortest peab poest või toitlustusasutusest alkoholi ostes dokumenti näitama, eriti vähe küsitakse noorelt vanust Tartu ja Lõuna-Eesti kauplustes, selgus Tervise arengu instituudi (TAI) uuringust.

Poodides küsitakse noortelt dokumenti rohkem - 36 protsendil juhtudest, toitlustusasutustes aga üksnes 14 protsendilt.

Kõige vähem tunnevad ostja vanuse vastu huvi Tartu müüjad - vaid 22 protsenti. Samas küsivad Tallinna poemüüjad märgatavalt tihedamalt dokumenti - tervelt 52 protsendil juhtudest. Üsna palju küsitakse alkoholi ostes vanust ka Lääne-Eestis (43 protsenti) ja Virumaal (39 protsenti).

Väikestes maapoodides küsitakse dokumenti vähem (34 protsenti), suurtes linnapoodides rohkem (44,9 protsenti).

Kanget alkoholi ostes küsiti dokumenti 40 protsendil juhtudest, õlle ostmisel küsiti 16 protsendilt, siidri ostmisel 28 protsendilt. "See näitab, et tüdrukutelt küsitakse dokumenti kaks korda sagedamini kui poistelt," rääkis üks uuringu läbiviijatest Mariliis Tael.

Tael lisas veel, et dokumendi küsimise hinnanguline eapiir peaks olema oluliselt kõrgemal silmajärgsest 18. eluaasta piirist. "Eeskujuks võiks võtta Soome, kus plaanitakse uuest aastast soovitusliku dokumendi küsimise eapiiri 30. eluaastale," rääkis Tael.

Kui alaealistele müügi osas olid Taela sõnul müüjatel vähemalt teoreetilised teadmised head, siis seda, et joobes isikule ei peaks alkoholi müüma, ei teatud.

"Arvati, et piirangut pole vaja, kuni ostja käitumine on sõbralik ning teisi ta ei ohusta. Suurtes poodides on muidugi müüjal kergem - turvamehed, kaamerad ja teised ostjad ümberringi. Väikses poes on purjus ostjast keeruline lahti saada," rääkis Tael.

TAI uuringus osales suvel kuus noort, kes ostsid alkoholi kõikides maakondades, nii suurtes kui ka väikestes poodides ning toitlustusasutustes. Ostjad olid 18-aastased, nende hulgas kolm poissi ja kolm tüdrukut. Kokku sooritati 250 ostu.