"Kõrgem töötasu alammäär suurendab sisemaist nõudlust ja toetab Eesti majanduskasvu,” märgib EAKL esimees Harri Taliga kirjas Eesti tööandjate keskliidu juhatajale Tarmo Kriisile. Samuti mainib Taliga samas statistikaameti andmetele toetudes, et töötasu alammäära suurendamine 320 euroni ei taga veel alampalga ostujõu taastumist 2008. aasta alguse tasemel.

Lisaks on alates 2008. aastast taas suurenenud sissetulekulõhed Eesti rahvastiku vaeseima ja rikkaima viiendiku vahel, mis aastatel 2003-2007 märgatavalt vähenesid. Jõukaima viiendiku sissetulek kasvas seitsme aastaga (2003-2010) neli korda enam kui vaeseima viiendiku oma, tõdeb Taliga.

Soovitud alampalga tõus ei vähenda Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, kuna meie tootlikkus on teiste EL riikidega võrreldes suhteliselt kõrgem kui palgatase. „Eesti tööjõukulud moodustasid 2010. aastal vaid 7,34 eurot tunnis, mis on oluliselt vähem mitte ainult Hollandi (31,67 eurot), Iirimaa (28,69 eurot) või Ühendkuningriigi (19,32 eurot) näitajast, vaid ka võrreldes Sloveeniaga (14,24 eurot), Tšehhiga (9,11 eurot) või Slovakkiaga (7,90 eurot),“ selgitab Taliga veel.

Peale selle vähendab alampalga tõus Taliga sõnul ümbrikupalkade osakaalu, mis EKI andmetel on endiselt ligi 10%.