Kõige sagedamini mainisid eluruumi ümbruses esinevat müra Kirde-Eesti elanikud ja kõige harvem Kesk-Eesti elanikud.
Nelja aasta võrdluses näitab elukoha ümbruse müra mainimine langustrendi kõikides Eesti piirkondades, vahendab statistikaamet.
Kui 2009. aastal esines eluruumi ümbruses müra 35 protsendil Eesti elanikest, siis 2012. aastaks on see näitaja seitse protsendipunkti madalam. Kõige enam on näitaja nelja aastaga langenud Lõuna-Eestis, Kirde-Eestis on keskmine hinnang jäänud samale tasemele. Maapiirkondades on vähenemine olnud kaks korda suurem kui linnades.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas.
Kõrvutades Eesti 2012. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2010. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 21 ja Rumeenias lausa 32 protsenti. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.
Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra, samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra.
