"Visiidi- ja voodipäevatasu on kümme aastat püsinud samas suuruses, kuid selle aja jooksul on ainuüksi tarbijahinnaindeks tõusnud üle 44 protsenti, mistõttu on näiteks patsiendi päevane toitlustuskulu mitu korda suurem kui kehtiv voodipäevatasu," ütles haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Sule sõnul on haiglate soov visiidi- ja voodipäevatasu seadusega vastavusse viia ja arvestada hinnamuutuses ainult tarbijahinnaindeksi tõusu.

Sotsiaalministeeriumile täna saadetud taotluses seisab, et visiidi- ja voodipäevatasude tarbijahinnaindeksitga vastavusse viimisega edasilükkamise tulemusel kannatab raviteenuse osutamine, kättesaadavus ja kvaliteet, kuna raviteenuse osutajad on alafinantseeritud.

"Kümne aasta jooksul on oluliselt tõusnud kõikide teenuste osutamise kulud, samas ei ole nende katteallikaid tõstetud seaduses sätestatud määras. Seega muutub tervishoiuasutustel üha raskemaks kvaliteetse raviteenuse osutamine ning sellega väheneb tervishoiuteenuse kättesaadavus. Ainuüksi tarbijahinnaindeksi muutus aastatel 2002-2011 on 44,2 protsenti, mis on vaieldamatult märgatav muudatus, kuid visiiditasud ja voodipäevatasud on siiani 2002. aasta tasemel," on kirjas pöördumises

Ravikindlustusseaduse jõustumisel 1. oktoobril 2002. aastal kehtestati visiiditasu piirmääraks 50 krooni ehk 3,20 eurot ning voodipäevatasu piirmääraks 25 krooni ehk 1,60 eurot.

Seaduse kohaselt oleks tulnud visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärasid igal aastal ajakohastada vastavalt tarbijahinnaindeksi aastase muutusega, kuid seni ei ole seda veel kordagi tehtud.

Haiglate liit on sotsiaalministeeriumile sarnase ettepaneku teinud ka varasematel aastatel, kuid eelnevatel aastatel ei ole ministeerium visiidi- ja voodipäevatasu ajakohastamist menetlusse võtnud.