"Elu ise on IRL ette kergitanud võimalused kiigata tulevikku ning valida enda jaoks kõige tõhusam käitumisviis. Tavaliselt raksatavad sellised asjad valimiste aegu – seega oleks aastapäevad veel aega -, kuid ega IRL ja teised erakonnad pole süüdi selles, et Reformierakond on sattunud avalikkuse surve alla," kirjeldas Toomla Delfile.

Mis võimalused siis IRL-l oleksid?

"Olgu need esitatud siin enam-vähem puhaste mõtteharjutustena – tegelikkuses on läbipõimumist tavaliselt rohkem, kui me suudame ette kujutada," lausus ta. "Arvatavasti kõige lihtsam võimalus on mitte midagi tegemine. Kui võetakse ette ükskõik mida, siis tuleb kohe arvestada kahe kariga – Reformierakonnal on alati võimalus leida endale uus partner või isegi asjaolude kokkulangemisel jätkata vähemusvalitsusena. Teine kari – arvan, et kohe teravnevad sisepinged IRL-s endas. „Kampsunid“ ja „pintsakud“ on isegi kaua aega vait olnud, kuid taoline muutus aktiviseeriks nad kohe. Ärgem unustagem, et mittemidagitegemiseks on IRL-l tagataskust võtta ka kaunikesti hea põhjendus – Reformierakond ei ole Eesti õiguskaitseorganite otsuste põhjal süüdi!," meenutas Toomla.

Ta möönab, et sellega ei pruugi hulk inimesi isiklikult nõus olla, kuid nii on otsustatud ja selle teadmisega tuleb meil edasi elada.

"Ka Reformierakonda äärmiselt kriitiliselt suhtuvatel ühiskonna liikmetel. Muidugi – IRL poolt ei ole tark prokuratuuri vastavat otsust Reformierakonna kohta igal võimalikult ja võimatul juhul esile tuua.
Oletame nüüd edasi, et IRL siiski leiab, et olukorda tuleks ära kasutada ning midagi oleks vaja ette võtta. Kõige leebema variandina võiks kõne alla tulla vaikne survestamine. Selline tegevus võiks tipneda kohalike valimiste aegu ja kui läheb nii, et IRL neil valimistel osutub edukamaks kui Reformierakond, siis võib see survestamine üle kasvada ähvardamiseks – kas rohkem ministrikohti või isegi peaministri vahetus," jätkas ta.

Toomla ei välista ka järsku muudatust.

"Reformierakond üksinda on tugevas vähemuses ning temast lahtisaamine aritmeetiliselt ei ole keeruline. Kuid kas ülejäänud suudavad koostööd teha? SDEga on IRL kaks korda edukalt valitsuses olnud, korra ka ebaõnnestunult. Erakonna toetajad võtaksid taolise liidu vastu võrdlemisi sõbralikult. Liit Keskerakonnaga nõuab aga tõsist jõupingutust – IRL peab sellisel juhul ümber sõnastama kogu oma senise poliitilise retoorika, kuid ka siis tuleb arvestada, et erakonna toetajaskond satub ikkagi raevu – keegi ei tea, kuidas see võiks järgmistel valimistel kätte maksta.  Kui SDE ise ei pea koostööks IRL-ga suurt midagi ette võtma, siis Keskerakond peab küll – ja kõik teavad, kes tuleks ohverdada. See võib tsentristidele olla veel keerulisem, kui IRL retooriline meelemuutus," kirjeldas ta variante.

"Järsule muutusele võib külge kleepida veel ühe nähtuse, mida meie poliitilises ajaloos pole siiani esinenud – Riigikogu erakorralised valimised. Nende esilekutsumine on keeruline, isegi väga keeruline, kuid praegu on selleks õhkõrnad võimalused tekkinud. Riigieelarve tuleb põhja lasta ning siis ei jää presidendil muud üle, kui 1. märtsil erakorralised valimised välja kuulutada. Huvitav, kui võimas tuuletõmbus siis tekiks? "