Seaduseelnõu referendumile panemise vastu oli kuus keskvalimiskomisjoni liiget, kaks oli selle poolt ja komisjoni liige Arnis Cimdars jäi erapooletuks, vahendab Läti Delfi.

Keskvalimiskomisjoni liikmete enamus leiab, et välja pakutud seaduseparandused ei vasta põhiseaduse 2. paragrahvile ja 1990. aasta 4. mai deklaratsioonile. Kodanike ringi järsk laiendamine võib lisaks seada kahtluse alla Läti Vabariigi järjepidevuse.

Liikumine Võrdsete Õiguste Eest, mis on seotud erakonnaga Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (ZaPTšEL), kogus kõigile Läti elanikele automaatselt kodakondsuse andmise seaduseelnõu poolt 12 686 allkirja.

Keskvalimiskomisjon kinnitas kogutud allkirjade kehtivust, kuid küsis mitmete juristide ja riigiasutuste arvamust selle kohta, kas eelnõu võib lugeda „täielikult väljatöötatuks“, nagu nõuab põhiseadus. Enamik küsitletud spetsialistidest ei soovitanud eelnõu referendumile panna. Pärast seda palus valimiskomisjon mitmetelt spetsialistidelt kordusanalüüsi. Cimdarsi sõnul ei saadud üheseid järeldusi, mis muutsid komisjoni töö keerulisemaks.

Allkirjakogumise algatajad teatasid varem, et riigistruktuuride ja nende juristide arvamused on poliitiliselt angažeeritud ning ähvardasid keskvalimiskomisjoni otsuse kohtusse kaevata.

Partei Za Rodnoi Jazõk juht Vladimir Linderman ennustas, et keskvalimiskomisjoni otsus allkirjakogumisest keelduda hinnatakse kriminaalkuriteoks. Za Rodnoi Jazõki juhid ähvardavad kaevata nende keskvalimiskomisjoni liikmete peale, kes hääletasid „ebaseadusliku otsuse“ poolt.