Riigikogu keskkonna­komisjon võtab teisipäeval vastu jäätme­käitlejate delegatsiooni, kes soovib jäätme­käitlus­seaduse muutmisega teha lõpu omavalitsuste korraldatavatele prügiveo­konkurssidele. Nad taotlevad õigust vedada prügi oma praegustes tegevus­piirkondades tähtajatute lepingutega ehk põhi­mõtteliselt igavesti.

Jäätme­käitlejate liit koostas jäätme­seaduse muutmiseks mahuka ettepaneku pärast seda, kui liitu mittekuuluv Ida-Virumaa ettevõtja Nikolai Ossipenko tõrjus palju odavama pakkumisega Tallinna viie linnajao prügiveo­konkursil kõrvale senised turuliidrid Eesti Keskkonna­teenused (endise Veolia) ja Ragn-Sellsi.

Tallinn määrab hinna

Liidu tuumikliikmed Eesti Keskkonnateenused ja Ragn- Sells võitlevad seaduse muudatus­ettepanekutega Tallinna plaani vastu luua keskkonna­ameti juurde jäätme­käitluskeskus, mis võtaks ette­võtjatelt üle tallinlastega lepingute sõlmimise ja määraks ka teenuse lõpphinna. Keskus hakkab korraldama konkursse nii jäätme­käitlus­kohtadele kui ka vedajatele.

„Kui seni määras hinna konkurss, siis Tallinn loob monopoolse süsteemi, millega hakkab prügiveo hinda otsustuskorras määrama,” ütles Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. „Alguses on nende pakutav hind madal, kuid pärast läheb kallimaks. Hea näide on Tallinna bussiliiklus, kus konkurentsi pole ja igat kilomeetrit doteeriti ligi kahe euroga. Tartus, kus valitseb konkurents, maksti dotatsiooni ligi neli korda vähem.”

Praegune jäätmete käitlemise süsteem toimib justkui kohalike elanike poolt hulgiostule tehtav ühishange, mis võimaldab osta teenust madalaima hinnaga. Selle tagajärjel saab veofirma õiguse ühes piirkonnas ainuisikuliselt jäätmeid koguda, kuid üksnes ettekirjutatud hinnaga. „Ettevõtja ei saa aastateks ette määratud hinnaga soovitud kvaliteeti tagada ja sellepärast püüabki klientidele erinevaid lisatasusid määrata,” selgitas Luude. „Kui meie ettepanekud leiavad toetust, siis tekib prügiveole vabaturg ja inimene võib ise valida, kellega lepingu sõlmib.”

Luude seadis kahtluse alla abilinnapea väite, et uus jäätmekorralduskeskus suudab teenindada kõiki prügiveolepinguid vaid kaheksa klienditeenindajaga. Praegu töötab linna teenindavates prügiveofirmades ligi poolsada klienditeenindajat, kes näevad kurja vaeva, et toime tulla lepingutingimuste üle läbi rääkida soovivate klientidega või rahulolematutega, kes tahavad veofirmat näiteks kohtusse kaevata.

Samuti avaldab jäätmekäitlejate liit riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud kirjas pahameelt omavalitsuste vastutulelikkuse pärast, sest justkui liiga kergekäeliselt antavat vabastusi jäätmeveost. Nimelt võimaldavad omavalitsused hooajaliselt jäätmeveost loobuda suvekodude omanikel.

Peale maksmise loogika

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas tunnistas, et jäätmekäitlejate lobitöö seab poliitikud keerulisse olukorda. „Ühelt poolt ei saa me jätta tähelepanuta nii mõjuka organisatsiooni pöördumist, kuid samas oleks vale hakata vaid ühe omavalitsuse – Tallinna näite põhjal kiirustades seadust muutma,” lausus Lukas. „See, kas Tallinnas läheb uue süsteemiga hind tegelikult alla, selgub alles protsessi käigus. Jäätmekäitlejad käsitlevad oma pöördumises prügi kui maavara ja võib-olla peavad nad selle loogika kohaselt tulevikus jäätmevaldajale hoopis peale maksma.”

Riigikogu keskkonnakomisjon menetleb praegu valitsuse ettepanekuid, millega jäätmeseadus viiakse vastavusse Euroopa Liidu direktiividega, piiramaks ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes, reguleerides valmistajate ja turustajate kohustusi seadmete turule laskmisel.

Liikmete ühishuvide esindamiseks asutatud jäätmekäitlejate liit koondab 36 ettevõtet.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid