Urve Palo: majandusminister on otsustanud põlevkivielektriga Vene ruletti mängida
Juhan Partsi juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste järgi läheks sotsiaaldemokraatide ettepanekute elluviimisel energiareform maksma senisest mitu korda enam ehk 1,46 kuni neli miljardit eurot. Esimene põlevkivijaam Narvas maksab 640 miljonit eurot.
Urve Palo ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väiteid on võimatu kommenteerida, sest nende juures puuduvad nii arvutuskäik kui ka lähteandmed. „Paratamatult jääb mulje, et ministeerium ei oska numbreid kokku lüüa või ei mõista, et elektri hinna ausaks arvutamiseks tuleb arvesse võtta nii jaama algset investeerimiskulu kui ka hilisema tootmise ja toorme hinda,“ lausus Palo.
Palo selgitas, et investeeringu maksumus on põlevkivijaamal megavati kohta ajakirjanduses avaldatud andmetel 2,14 miljonit eurot, maismaatuulikul näiteks 1,33 miljonit ja biomassil põhineval koostootmisjaamal 3,49 miljonit eurot (allikas: Financing Renewable Energy in the European Energy Market. Ecofys. 2011 European Commission, DG Energy).
„Samal ajal on biomassil põhineva koostootmisjaama elektri tootmise keskmine hind umbes 83 eur/MWh kohta, maismaatuulikul 61 ja põlevkivikatlal (kui see töötab aastas 7000 tundi) umbes 111 eur/MWh kohta. Eesti Energia ja riigikontroll on hinnanud, et planeeritavad põlevkivikatlad on tõenäoliselt töös ainult paar kuud aastas, mis tähendaks hinda koguni 179 eur/MWh. Antud arvutused lähtuvad eeldusest, et nii põlevkivi ressursitasu kui ka CO2 kvoodi hinnad tõusevad vastavalt Eesti valitsuse ja Euroopa Komisjoni plaanidele,“ rääkis Palo.
Palo märkis, et kui võtta aluseks ainult investeerimiskulu, siis on taastuvatel allikatel võrreldes põlevkivijaamadega ilmne eelis, sest nende ehituseks on lisaks erasektori kapitalile näiteks heitmekaubanduse tulu, EL struktuurivahendeid või rohesertifikaatide müügitulu. „Seega saab taastuvenergeetikat arendada ilma maksumaksjat koormamata. Samas põlevkivielektri jaoks peab vähemalt pool investeeringutest tulema riigieelarvest,“ selgitas Palo.
Ehitatavad põlevkivikatlad jäävad seisma
Taastuvenergia koja ja keskkonnaühenduste koja arvutuste järgi oleks Eestil võimalik elektrienergia ja soojuse tootmisel täielikult taastuvale energiale üle minna juba 2030. aastaks. Hajusa energiatootmise korral loodaks üle Eesti lisaks kuni 10 000 täiendavat töökohta.
„On ka selge, et minister Partsi survel planeeritavad ja ehitatavad põlevkivikatlad jäävad seisma, sest kõrgete muutuvkulude tõttu (kütusekulu, CO2 kvoodi tasud) ei ole põlevkivielekter avatud turul konkurentsivõimeline. Meie seisukohta toetavad nii keskkonnaministeeriumi analüüsid kui ka riigikontrolli värske ülevaade elektritootmise võimalikest valikutest.“
Riigikontrolli ülevaade ütleb muuhulgas: „Plaanitud kahe uue elektrijaama ehitamise asemel oleks konkurentsivõimet arvestades mõistlikum arendada madala süsinikusisaldusega energiatootmist. Suurim taastuvenergia potentsiaal on toota elektrit tuuleenergiast ning elektri ja soojuse koostootmisel kasutada biomassi. Nende abil on võimalik toota elektrienergiat koguses, mis maksimaalsel juhul moodustab ligikaudu pool prognoositud elektritarbimisest aastal 2023.“
Põlevkivielektri põlistamine tarbijale kahjulik
Palo sõnul on seda, et põlevkivielekter ei ole avatud turul konkurentsivõimeline, on tunnistanud ka Eesti Energia juhtkond ja paljud koalitsioonierakondade juhtpoliitikud. „Muuhulgas on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile 14. veebruaril 2012. aastal saadetud kirjas öelnud: „Püüe põlistada põlevkivielektri positsiooni tähendab tarbijale juba lähitulevikus kõrgeid kulusid ja on tarbijatele kahjulik.““
„Kuigi põlevkivi ei ole juba lähitulevikus konkurentsivõimeline, peame me Juhan Partsi arvates kinni maksma kahe põlevkivibloki ehituseks kulunud miljardi euro suuruse investeeringu ja hilisemad ülalpidamiskulud, kuigi need elektrijaamad ei tööta ja elektrit ostetakse mujalt. Ometi on majandusminister otsustanud mängida Vene ruletti andes hiiglaslikule investeeringule rohelise tee, lootuses et ehk läheb õnneks.“
Möödunud nädalal avaldas SDE esimees Sven Mikser Eesti Päevalehes nägemuse, kuidas Eesti energiapoliitikat peaks reformima.
