ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp ütles Delfile, et esimese tööna renoveeritakse Gonsiori tänava ääres asuv uus raadiomaja. „Sellepärast, et sinna on võimalik ka CO² rahastus peale saada ehk omafinantseeringu osa on selle võrra väiksem,” tutvustas Uudelepp.

ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa täpsustas, et plaanis on rahvusringhäälingu hooneid korrastada kolmes etapis. „Kõigepealt renoveeritakse Gonsiori 21 maja osaliselt CO² rahaga. See raha on mõeldud ainult sellisteks tegevusteks, mis suurendavad maja soojapidavust, teevad selle energiatõhusamaks.”

Allikmaa märkis, et välja tuleb vahetada kõik küttesüsteemid, ventilatsioonisüsteemid ja ka üsna lagunenud klaasfassaadid. „Sellele majale tuleb teha kapitaalremont. CO² rahade eest tehakse kõigepealt energiasäästlikkuse osa ja ülejäänud sisetööd ja muu osa kapitaalremondist tehakse pärast seda, oma raha eest,” rääkis Allikmaa.

Renoveerimistöödega tehakse ilmselt algust 2013. aastal ning need lähevad otsapidi ka 2014. aastasse. Kui Gonsiori 21 maja on korda tehtud, kolivad plaani järgi sinna kõik raadioprogrammid.

Teise etapina tahetakse tõsta ka vana raadiomaja soojakindlust aadressil Kreutzwaldi 14. „Kui raadioprogrammid on välja kolinud, saame alustada selles majas remonti. Ta näeb välja küll suhteliselt hea ja kobe, aga seal oleks sama moodi vaja tõsta soojakindlust, küttesüsteemid välja vahetada ja ventilatsioon välja vahetada,” rääkis Allikmaa.

Vanast raadiomajast saaks ERR-i uudistemaja

Pärast remonti võiks Kreutzwaldi 14 majja juhatuse nägemuse järgi kolida kõik uudistetoimetused. „Raadiouudised, teleuudised – ehitame sinna välja teleuudistestuudio ehk „Aktuaalse kaamera” stuudio, ja kõik internetiuudised ja teeme sellest rahvusringhäälingu uudistemaja,” tutvustas Allikmaa plaani, mis saab ellu viidud kõige varem 2015. aastal.

Aga see ei ole veel kõik. Pärast raadiomajade renoveerimist on vaja veel otsustada, kuhu välja arendada telestuudiod. „Me oleme tõesti ette näinud ka kolmanda etapi, mis vajab veel väga palju täpsustamist ja selgitamist, kas see üldse võimalik on. Oleme alustanud uuesti detailplaneeringuga raadiomaja hoovi, nii nagu me seda kunagi varem tegime, aastail 2003–2005,” rääkis Allikmaa.

Ta selgitas, et toona oli detailplaneeringu maht liiga suur ning see ei saanud linna eri ametkondadest kinnitust. Nüüd võetakse detailplaneering uuesti ette, kuigi ilmselt väiksemas mahus. Kui see peaks soovitud mahus läbi minema, siis võivad telestuudiod tulla uude hoonesse kahe raadiomaja vahel.

Kui detailplaneering aga soovitud tulemust ei anna, siis on alternatiiv korda teha olemasolevaid telekomplekse Gonsiori ja Faehlmanni tänava vahel. „Seda näitab aeg, milliseks see kolmas etapp täpselt kujuneb ja see selgub alles pärast detailplaneeringut,” rõhutas Allikmaa.

Uus hoone oleks raadiomajadega ühendatud

Detailplaneeringuga mõeldud uus hoone ühendaks aga kaht raadiomaja nii, et tekiks tervikkompleks. „Päris ühte sulatada neid kõiki ei saa, see on selge ja teada, ta ikkagi jääb selliseks galeriide kaudu ühendatud lahenduseks, kui sinna üldse midagi tuleb,” rääkis Allikmaa.

Uue hoone kasuks kahe raadiomaja vahel räägib Allikmaa kinnitusel ka see, et pärast raadiomajade korda tegemist jääb mõlemasse vabu pindu, kuhu saaks mõningaid teletegevusi juba viia. Uue hoone korral jääks telemaja kasutusest välja. Samas on korra juba kinnitust saanud, et uue kompleksi rajamine kahe raadiomaja vahele ei ole väga lihtne ning ehitusmaht on piiratud.

„Lõpuks tuleb siin teha ka mingisuguseid arvutusi, et kumb siis odavam ja kumb kallim on – kas on odavam uue ja oluliselt väiksema mahu ehitamine raadiomaja hoovi või olemasolevate telekomplekside kapitaalremont. Need asjad on kõik ees. Sellega ei ole ka kuhugi kiiret, enne on kaks etappi tarvis ära teha.”