Koerte hoiupaik selgitab: õnn, et kutsikaid veel niipaljugi ellu jäi
Delfi kirjutas sellest, kuidas uurimisorganid nõudsid loomakaitse liidu hoiatustest hoolimata päästetud kutsikate viimist Tallinna loomade hoiupaika, kus koerad surid. Loomade hoiupaiga sõnul olid loomakesed aga nii haiged, et nende surm oli vältimatu ning on isegi õnn, et neist kaheksa seni elus on.
"Pean ütlema, et kutsikad olid meile saabudes kehvas seisus. Ülevaatuse ajal paljud neist oksendasid, eranditult kõik haisesid uriini ja fekaalide järele, nagu oleksid neis supelnud, mõned olid kaetud mingi heinaga (ei kujuta ette, kus neid oli hoitud), enamikul oli kõht lahti," kirjeldab Loomade hoiupaiga esindaja kodulehel.
"Et meile saabub sageli mitmesuguste tervisehädadega koeri, oleme sellistele loomadele sisse seadnud isolaatori, mis on üldistest ruumidest eraldatud ja mõlemast küljest tihedalt suletud. Koerad paigutati sinna ning isoleeriti teistest loomadest, sest arstidel oli nende suhtes kahtlusi, mis osutusid hiljem põhjendatuks," lisab esindaja.
Paraku selgus loomade uurimisel, et osad neist kannatasid surmava parvoviiruse käes, mis neile saatuslikuks said.
"Muidugi võib taguda endale vastu rinda ja tagantjärele kinnitada, et „meie juures ei oleks nad surnud, meie oleksime nad terveks ravinud, teie aga olete mõrtsukad!”. Ent ma ei arva, et see annab õiguse ringi käia, aupaiste peakohal. Igaühele on selge, et parvo on äge viirusnakkus, millesse haigestumisel on suremus 80 või isegi 90 protsenti. See, et meie juures jäi ellu koguni kaheksa kutsikat kogu sellest nakatunud karjast, on tegelikult ime, mille nimel nägid meie arstid vaeva väga-väga kaua, ma ütleksin isegi, et kogu selle aja, mil kutsikad meie juures olid," lisab hoiupaik.
Põhjuseks, miks hoiupaiga väitel neid avalikult loomakaitseliit mustab ja süüdistab, on hoiupaiga sõnul liidu majanduslik seisukord.
"Lool on lai kõlapind, arvelduskonto on avatud, kutsikatest on kahju ja inimesed annetavad. On ilmselge, et annetajad esitavad loogilise küsimused: kuhu raha jäi? Ja nad esitavad selle küsimuse mulle, sest kutsikad on alates 11. septembrist 2012 minu juures. Mina aga, varjupaiga juhatajana, ei vastuta ühingu tegevuse ja selle finantskäibe eest. Nemad kogusid raha, neilt küsigegi," osutab esindaja võimalikele põhjustele, miks loomakaitsjad koeri tagasi tahavad.
8. septembril Harjumaalt Kernu vallast leitud 21 kutsikast suri näljutamise tõttu kuus, kuid 15 kutsikat näitas tänu ravile tervenemise märke. Uurimisorganid nõudsid aga loomakaitse liidu hoiatustest hoolimata kutsikate viimist Tallinna loomade hoiupaika ja nüüd on seal oldud aja jooksul surnud veel kaheksa kutsikat.
Kutsikatele läksid üheskoos järele Eestimaa loomakaitse liidu esindaja ja politseinikud, kelle õhutusel viis loomakaitsja raskes seisus piinatud kutsikad Loomade Kiirabi kliinikusse, kus öö jooksul suri kolm kõige raskemas seisus kutsikat, enamik veel elus olnud 18 loomast suudeti aga päästa.
Põhja prefektuuri ja Põhja ringkonna prokuratuuri töötajad nõudsid aga peagi resoluutselt, et loomad tuleb viia Tallinna loomade hoiupaika. Loomakaitse liidu juht Heiki Valner ütleb, et sellest esialgu keelduti, kuna hoiupaigas on nende hinnangul suur nakkusoht ning alles paranevaid loomi ei tohiks sellisesse keskkonda viia.
Pika veenmise järel soostusid loomakaitsjad loomad, keda prokuröri abi nimetanud asitõenditeks, 11. septembril hoiupaika viima, kui nad pärast uuringute tegemist tagasi antakse. Nüüdseks on hoiupaigas loomakaitsjate andmetel hukkunud kaheksa kutsikat, mida on rohkem kui loomapiinaja tõttu, ja loomi tagasi saada pole enam lootust.
"Taolise asjaajamise ja jäikuse tõttu on tekkinud olukord, kus uurimisasutus on tapnud rohkem loomi kui loomapiinaja. Mulle tundub, et inimestel pole aimugi, mida nad teevad või uurivad. Tulemus on see, et kaheksa kutsikat on surnud – nii neid asju ei tohiks ajada," leiab Valner. Loomakaitsja rõhutab ka, et väga küüniline on käsitleda elusolendeid asitõenditena.
