ETTALi esinaine Piret Kruuser rääkis Delfile, et valdav osa liidu liikmetest on pakkumisega nõus. Tema sõnul ei olnud ainsna juhatuse liikmetest pakkumisega nõus Viljandit esindav arst.

Viljandi Tervishoiutöötajate Ametiühingut esindav Eduard Viira teataski eile pressile, et Viljandi tervishoiutöötajate ametiühing ei toeta Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu (ETTAL) plaani kirjutada alla leping, mis annaks hooldajatele järgmiseks aastaks tunnitasu alammääraks 2,4 eurot.

Haiglate liidu ettepanekul tõuseks hooldajale minimaalne alampalk alates 1. jaanaurist seniselt 2,11 eurolt tunnis 2,40 euroni. „Kui see tõus oleks järgmisel aastal 2,60 euroni ja ülejärgmisel aastal kolme euroni, siis oleks võinud panna hindeks tubli kolm plussi, aga nüüd me saaks 2,60 eurot tunnis kätte alles 2014. aastal,“ rääkis Kruusen.

Kruuser oli siiski lootusrikas ja ütles, et siit saab nüüd läbirääkimistega edasi minna. „See ei ole veel lõplik ja see ei ole veel kollektiivleping. Hea tahte juures saab siit alati edasi minna,“ kõneles ta ja tunnustas arste. „Selline pakkumine on tehtud ikkagi tänu arstkonna streigile.“ ETTALi liikmed ise ei streigi.

Kruuser rääkis, et 1. jaanuarist lubatav pakkumine on 29 senti kõrgem ja senisesele kuupalgale teeniks täiskohaga töötav hooldaja 49 eurot juurde. Tervisearengu instituudi (TAI) avaldatud uuringu järgi oli hooldustöötaja brutopalk tänavu märtsis 498 eurot. Samal ajal on riigi keskmine palk 847 eurot. Sama uuringu andmetel töötavad hooldajad sageli rohkem kui 40 tundi nädalas.

Kruuseni sõnul teeb teda murelikuks, et vaatamata kehtivale kollektiivlepingule on alla praegu kehtivat alammäära tasustatud hoodajaid sektoris 3,5 protsenti. Õendustöötajatel on see seitse protsenti ja arstide puhul lausa 11 protsenti.

Kruusen tõdes, et hooldustöötajaid on palkade masuaegsest palkade vähendamisest säästnud ja aidanud sektorit stabiilsena hoida üleriigiline lepe, mis kehtib juba aastast 1995. Küll möönis ta, et sellele tööle on jäänud nõukogude ajast juurde halb maine, millest on raske lahti saada.

Kruusen rääkis, et õendushaiglas koosnebki meeskond õest ja hooldustöötajast ning hooldustöötaja on samavõrd väärtslik töötaja kui õde ja arstki.

Kruusen rääkis, et tervishoiu kõrgkoolis on hoodlustöötajate kursusi küllaltki palju ja nende täituvusega pole probleeme. „Koolitus on hea ja kvaliteetne, õpe on väga hästi korraldatud, aga tööle minnakse välismaale,“ ütles Kruusen.

Ka töötukassa korraldab koolitusi läbi tervishoiu kõrgkooli. Kõik töötud ei jää küll seda tööd tegema. Samas ei pruugi koolitatud tööle minna medistiinisüsteemi, vaid näiteks hooldekodudesse või koduõendusse.

Madala palga pärast on töölt ära läinud paljud koolitatud hooldajad. Et aga hooldustöötajad ei ole registris, ei saa öelda, kuhu nad täpelt tööle lähevad. Põhiliselt minnakse Soome, Rootsi ja nooremad inimesed lähevad Inglismaale. „Isegi kui Eesti õed lähevad Soome hooldajateks, siis
hooldustöötajad lähevad ikka hooldajaks,“ tõdes Kruusen.

„Eks see kõik on noore riigi kasvuraskus,“ lausus Kruusen. Muudatusi saab tema sõnul teha, aga nagu WHO eksperdid on öelnud, on kõik need otsused väga poliitilised.