Õpetaja: peksjad tüdrukud tuleks kindlasti Kaagvere saata

Peksmis- ja kiusamisskandaaliga tuntuks saanud Valga kooli direktriss ütles, et videoklippi vaadates olid mitmetel õpetajatel pisarad silmas. Mõistan neid täiesti, õpetaja, naisterahva ja hooliva inimesena ei suutnud ma seda videot lõpuni vaadata: see oli liiga räige. Mõte, et peaksin seisma nende mõnitajate tüdrukute ees, ajab mul südame pahaks, andestage palun.

Koolis, kus õpetan, käib väga erinevate võimete ja iseloomuga lapsi. Kool on väike, kuid seltskond on seinast seina.

Ehkki meil on väga probleemseid perekondi, kus on vaesust ja muuhulgas ka hoolimatust ja julma vägivalda, on lapsed enamasti viisakad ja ehkki nad üksteist togivad ja neid peab keelama, lahutama, nahutama, ei kujuta ma ette, et keegi meie kooli õpilastest kaasõpilasi nii õelalt terroriseeriks nagu nähtud videos.

Kõige raskematest kodudest pärit poisid on mõnikord väga karmi ütlemisega küll ja ehkki sõnades ollakse julmad ning on isegi ette tulnud üksteise peale sülitamist, on enamasti kaks osapoolt siiani olnud üsnagi võrdsed ja juhtumid, millega oleme tegelenud ja teisi osapooli üle kuulanud, on olnud mõlema osapoole süü. Enamasti keegi provotseerib, sellele järgneb kaklus ning tuleb ette ka seda, et togida saanu maksab kätte peksja nooremale vennale.

Kõike juhtub, kuid midagi nii rõvedat ei ole minu silmad veel näinud. Ja samas ma ei saa siiski välistada, et midagi sarnast ei ole meie koolis või meie kooli läheduses kunagi juhtunud.

Kui näeksin, et minu õpilased midagi sellist teeksid, ületaks see minu taluvuspiiri kindlasti. Nutt tuleb peale, seda kindlasti. Kuid nähes kiusavaid õpilasi oma tunnis enda ees istumas, läheks mul tõenäoliselt süda pahaks. Hetkel sellele mõeldes tundub mulle vähemalt nii.

Seda ei saa kindlasti jätta niisama. Mina õpetajana ei suudaks end vaos hoida ja mul oleks raske tekkinud olukorda mitte kommenteerida. See on nii ebanormaalne. Kujutan ette, et kui neil oleks kodune töö tegemata, kibeleks mu keele peal lause: "No eks muidugi, sul ei ole ju aega, pead käima klassikaaslasi peksmas"! ja nii edasi.

Samas, pelgaid hetki videot vaadates tuli mulle silme ette, milline võiks olla mõnitavate tüdrukute kodu, kuidas isa peksab ema või ema peksab lapsi, kuidas tüli käib toidule raisatud viinaraha või otsa saanud suitsude pärast.

Nende pered ei saa olla normaalsed, no see on tõepoolest võimatu. Mina saadaksin tüdrukud Kaagverre, kui minu otsustada oleks. Kui laps kasvab oma perekonnas nii viltu ja nii ebainimlikuks, on tal parem oma perest eemale saada.

Juhul, kui see pere on aga normaalne, mida ju lõpuks ei saa välistada, tuleks tüdrukud saata kinnisesse asutusse juba sellepärast, et nende pere ei saa neist lihtsalt jagu.

Et värdjalikkust on maailmas palju, ei ole üllatus. Värdjalikkus on kole sõna, ma tean, õpetajana ei tohiks ma sellist sõna kasutada. Aga ma ütlen teile ausalt ja otse: see on värdjalikkus. Ma isegi ei taha sõnu valida ja ilustada, nii on.

Mis kaalutlusel julma teoga hakkama saanud õpilased (tahaks öelda julmurõpilased ja peksukool, aga juhtumi põhjal sildistada ei ole ilus) kooli edasi õppima jäeti, ei oska öelda. See on kooli otsus ja neil on õigus otsustada. Tahaks ainult loota, et põhjus ei ole selles, et tegu polnud millegi tavatuga, vaid see oli igapäevane sündmus.