JUHTKIRI: Talente! Aga nii eestlasti, belglasi, venelasi kui ka poolakaid.
Miks? Sest Eestisse tagasi tulla ei ole lihtne. Ja asi ei ole niivõrd palkades või kõledas novembris, vaid meis endis. Tänasel "Talendid koju" projekti lõpparutelul tõi president Toomas Hendrik Ilves koos teiste kõnelejatega välja karmi tõsiasja, et peamiseks probleemiks on eestlaste hoiakud - me ei taha enda kõrval teistsuguseid inimesi näha ega oska nende kogemusi väärtustada. Seda argielus ja ka tööpostidel (avalikus ja-erasektoris mõlemas). Võtkem kasvõi kõrgharidus, kuhu on tipptasemel õppejõude raske tuua, kuna seda ei soodusta nii meie migratsioonipoliitika ega ka kohalikud jõud.Endine Tartu Ülikooli rektor Alar Karis tõdes sama, väites lausa, et sageli kardavad eestlased enda kõrval targemaid inimesi näha. Ja see on kurb, sest ükskõik kui väga me seda ei sooviks, ei saa Eesti oma jõududega hakkama. Meil on rahvusvahelise kogemusega ja koolitusega inimesi hädasti vaja - nad toovad siia uusi ideid aga ka uusi tutvusi. Seetõttu on tarvis, et hakkaksime tagasitulnud eestlasi võtma kui väärtust mitte ennasttäis, hea eluga liialt ära harjunud konkurentsi.
Lisaks hoiakutele takistab Eestisse tulekut ka iganenud migratsioonipoliitika ja selles sektoris lokkav bürokraatia. Sageli nimetavad Eestisse naasta püüdvad inimesed suurima probleemina just oma pere siiatoomist - lastele kooli- või lasteaiakohta leida on pea võimatu ning abikaasadele töö ja elamisloa saamine on paras kadalipp.
Aeg on muuta eesti kodakondsuspoliitikat migrandisõbralikumaks. Ja seda mitte ainult eestlaste abikaasade, vaid kõigi välismaalaste jaoks. Majandus-ja kommunikatsiooni ministeeriumi andmetel tuleb praegu Eestis ühe aasta jooksul tööturule umbes 20 000 inimest, mõne aasta pärast on neid inimesi ligi viie tuhande võrra vähem. Samal ajal aga väljaränne üha süveneb. Ajud voolavad välja ja siiatulijaid peletame eemale.
Inimesed on Eesti jaoks ressurss - olgu need siis eestlased, ameeriklased, poolakad või venelased. Võtame nad soojalt vastu.
