Vene ajaleht: NATO küberõppustel mängitakse suurt rünnakut Eesti vastu
Venemaa ja NATO valmistuvad aktiivselt kübersõjaks. Novembris korraldab NATO laiaulatuslikud sõjaväeõppused, mille salastatud stsenaariumi sai väidetavalt teada Vene ajaleht Kommersant. Agressori rollis on õppustel „Aafrika riik, mis astub NATO-ga konflikti“, ning ohvrid on Eesti ja Ungari. Kommersandi andmetel ei varjata aga NATO staabis, et peamiseks küberohuks peetakse Venemaad, Hiinat ja Iraani.
13.-16. novembril toimuvate NATO õppuste Cyber Coalition 2012 stsenaarium on Kommersandi NATO staabist saadud andmete põhjal järgmine: kaks NATO liikmesriiki – Ungari ja Eesti – satuvad laiaulatusliku küberrünnaku alla ning agressor on „Aafrika riik, mis astub konflikti NATO-ga“. Selle riigi häkkeritel õnnestub arvutiviiruse abil viia rivist välja NATO transpordilennuki pardasüsteemid, mille tõttu kukub see Ungari territooriumil alla. Hukkuvad NATO sõjaväelased ja tsiviilisikud. Samal ajal korraldavad häkkerid terve hulga massilisi rünnakuid Eesti kriitiliste infrastruktuuriobjektide vastu, mille tõttu paralüseeritakse riigis elutegevus. NATO juhtkonna hädakogunemisel otsustatakse, et häkkerite tekitatud kahju on piisav Washingtoni kokkuleppe kollektiivset kaitset puudutava viienda paragrahvi rakendamiseks. Alliansi ees seisab ülesanne likvideerida tekitatud kahju, teha kindlaks agressor ja võtta tarvitusele meetmed vastulöögi andmiseks – küber- ja traditsiooniliste sõjaliste vahenditega, kirjutab Kommersant.
Kuigi stsenaariumis käib jutt „Aafrika riigist“ tunnistavad NATO esindajad Kommersandi teatel eravestlustes, et peamisteks potentsiaalseteks küberagressoriteks peetakse Venemaad, Hiinat ja Iraani.
Vene sõjaväelased on Kommersandi teatel varem rääkinud vaid oma informatsioonivõrkude ja kriitiliste infrastruktuuriobjektide küberrünnakute vastu kaitsmise vahendite väljatöötamisest. Nüüd aga ei varja nad plaane omandada ka ründevahendid. Venemaa kaitseministeerium kuulutas välja riigihanke küberjulgeolkualaseks uurimistööks. Venemaa relvajõude huvitavad viirusevastastastest süsteemidest, võrgukaitsest ja operatsioonisüsteemide kaitsevahenditest läbitungimise meetodid ja vahendid. Moskva riikliku ülikooli informatsioonijulgeoleku probleemide instituudi asejuhi Valeri Jaštšenko sõnul käib jutt „küberrelvastuse elementidest“, mida saab kasutada nii kaitsel kui rünnakul.
Kaitseministeeriumist öeldi Kommersandile, et uurimistööks kulub aasta, siis järgnevad katsetused. Parimad projektid saavad helde finantseerimise.
