Paet rääkis ajakirjanike küsimustele vastates, et kuigi Soome ei kuulu NATO-sse, siis tema arvates on riigi kaitsevõime iga riigi enda asi ning Soome on seni saanud selles valdkonnas hästi hakkama. Minister lisas, et kuigi Soome on meie põhjanaaber, siis reformide tõttu Eesti julgeolek siiski ei nõrgene.

Paeti sõnul ei ole ka Eesti ja Soome välisministeeriumil seni omavahel võimalikest kaitsejõudude kärbetest juttu olnud.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et majanduskriisi tõttu vähendab Soome kaitsereform uuest aastast kaitsejõude ja riigi kaitse-eelarve tõmmatakse kümnendiku jagu koomale.

Praegu käib Soome kaitsepoliitika valge raamatu koostamine, mis peaks selle aastaga lõpule jõudma. Järgmisest aastast algab üksuste likvideerimine ja need, keda ei õnnestu kuhugi mujale viia, peavad lahkuma. „Esimest korda lasevad kaitsejõud inimesi töölt lahti,” ütles kaitseministeeriumi planeerimisosakonna juht Janne Kuusela hiljuti Helsingis peetud pressiüritusel.

Aktiivset reservi sõjaajaks vähendatakse 350 000-lt 230 000-le, palgalise kaadri hulka kärbitakse 14 500-lt 12 300-le. „See mõjutab seda, mitu päeva me oleme metsas väliõppusel, see mõjutab helikopterite ja lennukite lennutunde, see mõjutab reservõppekogunemiste sagedust,” loetles Kuusela.

Reservväelasi, keda tavaliselt on kutsutud kordusõppustele aastas ligikaudu 20 000, oodatakse tuleval aastal oma oskusi värskendama kõigest 4000. Ajateenistus, mida Soomes on kolmes eri pikkuses, lüheneb kõigi jaoks kahe nädala võrra.