"2005. aastal võttis riigikogu vastu piirangud, et takistada apteekide massilist koondumist maalt linna," meentas Tuus-Laul. "Ravimiameti statistika näitab, et sellest alates on maaapteekide sulgemise tempo aeglustunud ja olnud aeglasem kui linnades."

Tuus-Laul rõhutas, et ravimite müük ei ole tavapärane kaubandus, kuna ravimi hinnale konkurents märkimisväärset mõju avaldada ei saa – hinnad sõltuvad ennekõike riiklikest juurdehindluse piirmääradest, riigi ja tootjate vahel sõlmitud hinnalepetest ja haigekassa ravimihüvitistest.

"Austria terviseinstituudi ja Taani apteekide ühenduse poolt selle aasta märtsis valminud uuringu raames leiti, et apteegituru liberaliseerimine võib omada ravimite kättesaadavusele ja apteegiteenuse kvaliteedile negatiivset mõju," lisas Tuus-Laul.

Ta leiab, et praeguses olukorras on täna kehtivad apteegi asutamispiirangud riigi jaoks kõige odavam meede maa-apteekide toetamiseks, sest kulud kannab apteegisektor ise.

"Maa-apteeke päästaks ainult kardinaalne muutus riigi ravimipoliitikas, tuleb tuua apteegiteenus ärist tagasi tervishoiu teenuseks," lõpetas Tuus-Laul.

Riigikogu otsustas täna 38 poolthäälega toetada õiguskantsleri ettepanekut viia ravimiseadus kooskõlla põhiseadusega.

Keskerakonna fraktsiooni saadikud ettepanekut ei toetanud, sest see võib kaasa tuua maa-apteekide sulgemise.

Õiguskantsler Indrek Tederi selgituse kohaselt rikuvad ravimiseadusega kehtestatud üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust.

Kehtivas ravimiseaduses on sätestatud asutamispiirangud uute apteekide rajamisel ja olemasolevate apteekide laienemisel või asukoha muutmisel.