Helin Puksand: Raamatud ümbritsegu last sünnist saadik
Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui hea lugemisoskusega inimeste maa. PISA 2009 uuringus selgus, et Eesti on keskmise lugemistulemuse põhjal Euroopas 5. kohal. Selle aasta septembri alguses esitleti samuti PISA 2009 andmetel põhinevat Euroopa Komisjoni ekspertrühma aruannet, milles toodi välja, et Eesti on lugemisoskuse poolest Euroopas Soome järel 2. kohal. Nimelt on Soomes kehva lugemisoskusega noori 8,1%, Eestis 13,3%, Euroopa Liidus keskmiselt 19,6%. Erinevad edetabelikohad on tingitud sama uuringu erinevate andmete kasutamisest.
Lugemisoskust mõjutab eelkõige õpilaste suhtumine lugemisesse – kui sageli õpilane naudib lugemist ning mida ta arvab lugemisest ja raamatutest. PISA 2009 andmetel naudib vaid 61% Eesti õpilastest lugemist. Lugemismaterjalidest eelistavad Eesti õpilased ajalehti ja ajakirju, vähem loetakse aime- ja ilukirjandust. Samas on parimad lugemistulemused neil koolinoortel, kes loevad meelsasti just ilukirjandust. Ka Euroopa Komisjoni ekspertrühm tõi välja võimalused, kuidas toetada laste lugemisoskuse arengut: laps peaks viibima keskkonnas, mis soosib lugemisoskuse arengut, lugemisoskuse arendamisesse tuleks kaasata ka lapsevanemad ja kõik õpetajad peaksid aru saama, et peale oma õppeaine õpetavad nad lastele ka kirjaoskust.
Kuidas arendatakse Eestis lugemisoskust?
Kindlasti teevad suure osa õpilaste lugemisoskuse arendamisest ära algklasside ja emakeeleõpetajad. Riiklikul tasandil püütakse lugemist mõjutada kaudsemalt: 2011. aastal vastuvõetud õppekavas on suur rõhk tekstide mõistmise ja tõlgendamisoskuse arendamisel. Ka uuenenud emakeele riigieksami suurepäraseks soorituseks on vaja eelkõige väga head lugemisoskust, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata.
Eestis on juba 20 aastat lugemisoskuse edendamisega tegelenud ka Eesti Lugemisühing ning just tänu ühingule on mitmed Euroopa Komisjoni soovitused meil juba rakendust leidnud.
Raamatud peaksid ümbritsema last juba sünnist saadik. Kui moodne kodukujundus raamaturiiuleid ei soosi, siis peab lapsel olema võimalus raamatutega kokku puutuda lasteaias ja koolis. Alates 2004. aastast on projekt „Lugemispesa“ aidanud luua paarisajasse lasteaeda ja kooli kirjaoskuskeskkondi. Lugemispesa on nii lastaias kui koolis üks mõnus nurgake, kus on võimalik raamatutega tegeleda: laps saab mõnusal vaibal, padjal või diivanil istudes sirvida ilusaid pildiraamatuid, lugeda põnevaid seiklusjutte ja vahel ka ise raamatuid teha või näitemänge esitada. Projekti „Lugemispesa“ raames on tehtud ka koolitusi lastevanematele, et ka igas kodus oleks üks mõnus lugemispesa, mis tõstaks lapse huvi raamatute ja lugemise vastu.
Teismeliste lugemishuvi on aidanud tõsta projekt „Lugeda on mõnus“, mis on Eestis tegutsenud juba aastast 2000. Selles projektis valivad lapsed välja raamatud, mida lugeda, ja seejärel toimub arutelu internetifoorumis. Lisaks tehakse veel palju põnevat: kodulehtede võistlus, raamatute tutvustused, ühiskülastused kinno või teatrisse, koolide kohtumised.
Mõlemad lugemisühingu projektid on saanud Rahvusvahelise Lugemisühingu autasu „Euroopa Innovaatiline Lugemisprojekt“ („Lugeda on mõnus“ 2005, „Lugemispesa“ 2009).
Peale eeltoodud projektide on lugemisühing korraldanud ka lugemismängude konkursse, kus õpetajad, eripedagoogid ja lapsevanemad on saanud esitleda omaloodud lugemisoskust arendavaid mänge. Parimatest mängudest on koostatud juba neli lugemismängude komplekti, mis on ilmunud kirjastuses Koolibri.
Lugemisoskuse arendamine ei peaks olema vaid entusiastlike lasteaia-, algklasside ja emakeeleõpetajate mure, vaid sellega peaks tegelema nii lapsevanemad kui ka teised aineõpetajad. Võimalusi laste lugemisoskust arendada on mitmesuguseid – igaüks saab valida endale sobivaima.
(Autor on TLÜ koolipedagoogika lektor, Eesti Lugemisühingu nõukoja liige.)
