Sotsiaalminister Hanno Pevkur kirjutas koos kaheksa Euroopa Liidu ametikaaslasega Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Redingile kirja, milles olid vastu tema kavale kehtestada üleeuroopalised sookvoodid börsiettevõtete nõukogude liikmetele.

Ministrid olid küll nõus, et naisi on börsiettevõtete nõukogudes vähe ja naiste osakaal peaks kasvama, aga nende hinnangul peavad selle saavutamiseks vajalikud meetmed jääma liikmesriikide pädevusse.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter selgitas, et kõik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Eesti, peavad tähtsaks seda, et naiste osalus otsustustasanditel, sealhulgas börsiettevõtete nõukogudes, kasvaks.

"Ühiskond koosneb enamvähem võrdselt meestest ja naistest ja otsuste tegemisel igal tasandil oleks õige nii sobivate meeste kui naiste esindatus. Lisaks on leidnud kinnitust asjaolu, et selline sooline tasakaal toob mitmes mõttes suuremat kasu kõigi jaoks ning mõjuks hästi ka majanduslikele näitajatele," märkis Kanter.

Eesti on üleeuroopaliste sookvootide vastu, kuigi kvoodid on efektiivsed, sest naiste osakaal kvoote kehtestanud riikides tõepoolest suureneb ja muud olulised näitajad paranevad. Kanteri sõnul on rõhk peamiselt liikmesriikide murel, mis on põhjustatud soovist säilitada õigus neid küsimusi siseriiklikult otsustada.

Seetõttu on mitmed riigid, sealhulgas Eesti arvamusel, et selles küsimuses võib ELi tasandil kokku leppida ühistes eesmärkides, aga vahendid eesmärkideni jõudmiseks tuleks jätta liikmesriikide otsustada. Seda ka põhjusel, et paljud riigid on endi jaoks juba sobivaid lahendusi ja tegevusi leidnud ja rakendanud või vähemalt rakendamas.

Eesti toetab praegusel hetkel pigem laiapõhjalist ja mitte ainult börsiettevõtete nõukogudes alaesindatud soo esindajate arvu suurendamisele keskendunud lähenemist. See tähendab, et Eesti senised poliitikad ja tegevused on olnud pigem suunatud naiste ja meeste ebavõrdsuse vähendamisele laiemalt, arvestades seejuures sellega, miks on Eestis naisi otsustamise tasandil vähe.