Šemeta sõnul avaldasid läbirääkimistel maksule toetust veel neli riiki. Allikate kohaselt on nendeks Eesti, Hispaania, Itaalia ja Slovakkia, vahendab BNS.

Euroopa Liidu aluslepe näeb ette, et poliitika valdkonnas saavad riigid algatusega edasi minna, kui neid on vähemalt üheksa.

Seni olid finantstehingumaksule toetust avaldanud seitse riiki: peale Saksamaa ja Prantsusmaa ka Austria, Belgia, Kreeka, Portugal ja Sloveenia.

Põhilised finantstehingute maksu vastased on Suurbritannia ja Rootsi.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on kasvas kehtestada aktsia- ja võlakirjatehingutele 0,1-protsendine maks ja muudele tehingutele 0,01-protsendine maks.