Gruusia Unistuse poolt hääletas Gruusia saatkonnas Tallinnas esmaspäevastel parlamendivalimistel 36 inimest, 21 inimest toetas president Mihheil Saakašvili juhitud senist võimuerakonda Ühtne Rahvuslik Liikumine, ütles Tallinna saatkonna valimiskomisjoni esindaja BNS-ile.

Kaks Gruusia kodanikku andis Tallinnas oma hääle opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Partei poolt, kaks inimest hääletas Leiboristliku Partei ja kaks Natsionaal-Demokraatliku Partei poolt. Kaks sedelit olid kehtetud.

Kokku oli Gruusia saatkonnas Tallinnas valimisnimekirja kantud 134 Gruusia kodanikku, hääletamas käis neist 63.

Gruusia president Mihheil Saakašvili tunnistas teisipäeval kaotust parlamendivalimistel, kus esialgsetel andmetel on võitmas miljardär Bidzina Ivanišvili opositsiooniliit. Kui kokku oli loetud 29 protsenti häältest, oli Ivanišvili kuueparteiline koalitsioon Gruusia Unistus kogunud 53,11 protsenti ja president Mihheil Saakašvili valitsuserakond Ühtne Rahvuslik Liikumine 41,57 protsenti häältest. Gruusia keskvalimiskomisjoni teatel on opositsioonil ka kerge edumaa ühemandaadilistes ringkondades.

Venemaal äri ajades rikastunud Ivanišvili esitas Saakašvilile tõsiseima väljakutse alates presidendi võimuletulekust 2003. aasta roosirevolutsiooni järel.

Valitsuserakonna kampaaniat tumestasid mõni nädalat enne valimisi opositsioonilise telekanali vahendusel avalikkuse ette tulnud vangide piinamis- ja vägistamisjuhtumid, mis on osa grusiinidest tänavale protestima toonud ning sundinud kaks ministrit tagasi astuma. Pinev õhkkond on andnud alust kartustele, et valimistele võivad järgneda rahutused.

Valimistel osales ligi 2,2 miljonit grusiini ehk 60,8 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, täpsustas esmaspäeva hilisõhtul keskvalimiskomisjon. 2008. aasta parlamendivalimistel oli aktiivsus 53,9 protsenti.

Valimisi peetakse 4,5 miljoni elanikuga Gruusia demokraatia proovikiviks. Euroopa Liit ja USA on rõhutanud, et demokraatia areng on tähtis ka Tbilisi püüdluste valguses ühineda NATO ja teiste lääne organisatsioonidega.

Valimistele lisab tähtsust tõik, et pärast Saakašvili ametiaja lõppu 2013. aastal jõustuvad põhiseadusmuudatused, mis annavad parlamendile ja peaministrile rohkem võimu ja kahandavad presidendi volitusi.