JUHTKIRI: Nõuame riigikogulastele suuremat palgatõusu
Arvestades riigikogu liikmete kvalifikatsiooni (näiteks Peeter Võsa), pikka puhkust, tundlikku sotsiaalset närvi ning väikest palka (3380 eurot kuus) on riigikogulaste palgatõus vägagi põhjendatud.
Selle aasta alguses ületas uudisekünnise teade, et riigikogulaste palk tõuseb 2012. aastal 246 euro võrra ja selle tulemusel hakkas riigikogu lihtliige saama 3380 eurot kuus. Et riigikogulaste raske majanduslik olukord sellest piisavalt ei paranenud ja eelmisel riigikogu koosseisul puudus huvi praeguse koosseisu palka muuta (enda palka riigikogulased mõjutada ei saa) tõusevad palgad ka järgmisel aastal, täpsemalt 94-144 euro võrra. Palgatõusu tulemusena hakkab riigikogu esimees Ene Ergma teenima 5 344 eurost kuupalka.
Loomulikult saab iga vähegi mõtlev ja keskmiselt 823 eurost kuupalka teeniv kodanik aru, et 3380 eurose kuupalgaga ei ole võimalik oma valijaid esindada. Sellel on mitu põhjust - me ju kõik mäletame, et riigikogu kiitis heaks avatud elektrituru, mille tõttu nüüd elektrihind tõuseb. Ja kui poliitikutel kulus kinnisvaraomanikena seni elektri peale palju, siis nüüd tuleb elektriarve veelgi suurem! Samuti tõuseb alkoholiaktsiis, mis lööb taas kõige raskemini just riigikogulasi, kes peavad raskest tööst tekkivat stressi ju kuidagi maandama. Aga tõusevad ju ka toidukaupade ja bensiiniliitri hinnad!
On ümberlükkamatu fakt ja tõsiasi, et igasugused katsed näidata riigikogu liikmete eelisseisundit on määratud luhtumisele. Kui keskmine leibkond kulutab umbes poole sissetulekust toidule ja eluasemele, siis ega see riigikogu liikmetel kuidagi teisiti pole. Hea vaatega, aga muidu igati tagasihoidliku 150ruutmeetrise korteri üürimine Tallinna vanalinnas läheb maksma üle 2500 euro kuus! Võib vaid mõelda, mida maksab talvel 60ruutmeetrise elutoa kütmine...
Et lumpen saaks aru, kui väike riigikogulaste palgatõus tegelikult on, kõrvutame seda Toompea Volvo-klubi liikmete kulutustega autole. Volvo lipulaev on XC90, mille kõige meeldivam variant maksab 59 300 eurot. Paraku puudub sellelt külmik (lisavarustuses 925 eurot), kuhu pista õlled, mida tarbida valijaga kohtudes ning kolmanda istmerea konditsioneer (1040 eurot), kuhu pista erakonna liikmed, kui suurkogul on tarvis „õige“ kandidaadi poolt hääletada.
Kui vaadata üldist pilti Eesti ühiskonnas, siis olgem ausad - see, et kellegi vanaema mähkmeid vahetav hooldaja saab kuus palka 350 eurot, ei ole antud kontekstis absoluutselt oluline. Sest kui see hooldaja tahab, siis ta võib oma kolme kuu palga eest selle autokülmiku osta (ja raha jääb veel ülegi!), aga riigikogulane peab 94eurost palgalisa peaaegu aasta otsa kõrvale panema, et oma autole külmikut saada. Selles kontekstis on aga kõige tähtsam see, et mutikesi lutitav hooldaja ei pea täitma erakonna täitmatut kassat, kuhu tublimad poliitikud kannavad terve (!) oma sissetuleku.
On mõistetav, et sellises piinlikus olukorras elamine on rahvaesindajatele keeruline ning kuluaarides räägitakse iga päev aina valjemast nurinast oma palga üle. Mitmetelt riigikogulastele lähedalseisvatelt isikutelt on tulnud vihjeid, et kui riigikogulaste palgatõususoove, mis esialgu on jäänud saladuseks, kuid mis on loomulikult kordades suuremad kui närused 94 eurot, ei rahuldata, hakkavad nad õpetajate ja arstide eeskujul streikima.
Hingevärinal jälgime arenguid riigikogulaste palkade ümber ning loodame parimat. Ei vaidle ju keegi vastu sellele, et riigikogulased väärivad juba täna inimväärset palka.
