Riik tellib seaduste venekeelseid tõlkeid ikka edasi

Kuigi riigi ametlik õiguspoliitika ei näe ette kavatsust asuda kohalike rahvusrühmade huvides taas tellima Eesti õigusaktide vene keelde tõlkimist, kinnitab õigusinfobüroo ESTLEX, et huvi tõlgete vastu on stabiilne ja kasvav - sealhulgas suures osas riigiasutuste enda poolt.

"Kui rääkida huvist venekeelsete aktitõlgete vastu, siis see on olnud suhteliselt stabiilne - praktiliselt iga päev tuntakse huvi ühe või teise tõlke vastu. Klientide ring on seinast seina - üksikisikust suurkorporatsioonideni, lisaks arvestatav osa riigiasutusi," ütles ERR-i uudisteportaalile ESTLEX OÜ juhataja Riina Vende.

Veelgi enam: sagedamini tõlkeid vajavad ettevõtted ja asutused on sõlminud ettevõttega lepingud venekeelseid õigusakte hõlmavate ESTLEXi teenuste kasutamise kohta. Neist koguni 40% on avaliku sektori asutused.

Justiitsminister Kristen Michal kinnitas aga sel nädalal riigikogu ees riigi õiguspoliitilisi arengusuundi tutvustades vastupidist - seaduste vene keelde tõlkimise vastu pole enam praktilist huvi. "Seaduste venekeelse kokkuvõtte vastu on läbi aegade ka üsna vähene huvi olnud. Riigi Teataja on sellist teenust pakkunud ja see huvi ajas vähenes kahjuks, seetõttu seda teenust ka enam ei pakuta ja ka praktilist vajadust selle järgi pole olnud," sõnas minister.