FOTOD ja VIDEOD: Arstid ja õed: Pevkuril polnud meile midagi öelda, streik toimub
Õdede liidu esindaja ütles pärast kohtumist, et streik toimub ning see ei lõpe enne, kui on sõlmitud kollektiivleping.
Arstide liidu juht Andres Kork sõnas, et tänasel kohtumisel polnud minister Hanno Pevkuril midagi öelda, kuid ta loodab, et streik kujuneb nii lühikeseks, kui võimalik.
"Seda tasub küsida sotsiaalministrilt, sest täna ei ole midagi tehtud selleks, et streiki ära jätta või edasi lükata," ütles Kork. "Loodan, et me ei pea kuude kaupa streikima, kuid vaadates olukorda haiglates ei ole see ka võimatu."
Kork lisas veel, et tervishoiusüsteemi rahastamises SKT kohta on Eesti 6,3 protsendiga OESD riikidest tagantpoolt kolmas. "Veel väiksem on rahastamine Mehhikos (6,2) ja Türgis (6,1). Seda mitte absoluutsummas, vaid protsentuaalselt," rääkis Kork.
"Meie oleme valmis ministriga juba täna õhtul või homme maha istuma, meie taha asi kinni ei jää. Minister leidis aga vaid mõned tunnid enne streigi algust aega meiega rääkida," rääkis Kork.
Arstide liidu juhi sõnul saavad ka streigi ajal kindlasti arstiabi kõik lapsed, onkoloogiliste haiguste ravi vajavad inimesed ning kroonilised haiged, kelle ravi peatamaine võiks tõsiselt lõppeda.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa on nördnud, et minister avaldab tahet läbi rääkida alles viimasel tööpäeval enne streigi algust. "Oleme juba poolteist aastat olnud valmis läbi rääkima, ütles Rehemaa.
Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu ühisavalduses öeldakse, et minister ühtki konkreetset ettepanekut ei teinud peale selle, et ta on nõus kõiki tervishoiuprobleeme arutama.
"Kahjuks tuli seegi ettepanek alles nüüd, kuigi see, et tervishoius on töötüli ja töötajatel streigiõigus, selgus juba 26. jaanuaril pärast eriarvamuste protokolli allkirjastamist riikliku lepitaja juures. Streigi eelteade avaldati 3. septembril, ametlikult kuulutati streik välja 17. septembril," selgitas arstide liit.
Töörahu saabub arstide sõnul tervishoiuvaldkonnas siis, kui sõlmitakse kollektiivleping, mis piirab töökoormust ja parandab töötingimusi ning palgatõus on ainult üks osa sellest lepingust.
Eesti Haiglate Liidu juhi Urmas Sule sõnul ei lisanduks nende pakkumise kohaselt uuest aastast lisakoormust ning palgakomponendiks ollakse valmis pakkuma 6,6 protsenti tõusu kõigile tervishoiutöötajatele.
"Meie ettepaneku järgi ei peaks tervishoiutöötajad tegema järgmisel aastal rohkem tööd, kuid palgad suureneksid," ütles Sule, kes hetkel kokkuleppekohta ei näe.
Streigi plaanijad kogunesid täna sotsiaalministeeriumisse, et arutada veel võimalusi, kas ja kuidas oleks võimalik streik ära jätta.
Lepiti kokku, et töötavad kiirabibrigaadid, erakorralise meditsiini osakonnad ja intensiivraviosakonnad. Vältimatut arstiabi osutatakse kõigile patsientidele, kes seda vajavad ja erakorralistele patsientidele tehakse kõik uuringud.
Jätkatakse strateegiliselt hospitaliseeritud plaaniliste patsientide ravi statsionaaris, naistearstid võtavad vastu rasedaid, sünnitusabi antakse tavalises korras ja verekeskused töötavad täies mahus.
Plaanilist ambulatoorset arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, onkoloogilist ravi ja hematoloogilist ravi saavatele patsientidele.
Psühhiaatrilistele patsientidele, kellel on alustatud ambulatoorset psühhiaatrilist ravi, tagatakse olemasoleva raviskeemi jätkamine. Diagnostilisi ja laboriuuringuid tehakse ainult plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele, kui nad on lapsed, rasedad, onkoloogilist või hematoloogilist ravi saavad patsiendid.
Streigis osalevad Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tartu Ülikooli kliinikum, Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haigla töötajad.
