Keskerakond palub IRLilt vägivallast hoidumise kinnitamist
Keskerakonna riigikogu fraktsioon saatis IRLi fraktsioonile kirja, milles palus IRLi kinnitust, et
demokraatiat ei ole võimalik parendada läbi vägivalla ning avalikku vabandust Yana Toomi ees.
Nimelt toimus IRLi nimekirjas riigikogusse valitud parteitu saadik Juku-Kalle Raidi ja keskerakondlane Yana Toomi vahel sõnavahetus, mille käigus Raid ütles Toomile "demokraatiaga saab Eestis kõik korda, kui sina saad lõpuks kuuli pähe".
"Leian, et selline sõnavõtt on täiesti sobimatu ning sellele ei leidu mingisugust õigustust. Demokraatia ja vägivalla seesugune sidumine annab ühiskonnale väga vale signaali ning seda võib tõlgendada vägivallale õhutamisena," kirjutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson IRLile. Ta nõudis kinnitust vägivallast hoidumise kohta ja fraktsiooni vabandust Toomi ees.
Raidil pole mingit Toomi tulistamise kavatsust
Raid ise vastas täna avalikult, et tal pole iialgi olnud peas mõtet Yana Toomi tulistada, ega talle ka muul moel kallale minna. "Ma olen üldse oma elu jooksul väga vähe inimesi maha lasknud, täpsemalt mitte ühtegi, pole neid peksnud, kirvega löönud või muidu füüsiliselt vigastanud," kinnitas Raid.
Raid tuletas meelde riigikogu puhvetis toimunud vestlust, kui ta kutsus Toomi Valgevene demokraatia ja inimõiguste toetusrühma, too aga küsis, et millal teeb Raid Eesti demokraatia toetusrühma?
"Mulle tundus Yana märkus kohatuna: minu mälu järgi ei ole Toom sisenenud riigikokku raketiheitjaga, vaid ta on sinna valitud meie riigi kodanike poolt. Ma järeldan sellest faktist, et demokraatia töötab; järelikult viskas Yana nalja," selgitas Raid.
"Et tema märkus ei saanud olla tõsiseltvõetav ja vastasin umbes sama kaliibrilise tõsiseltvõetavusega: Eesti demokraatiaga on korras siis, kui ta kuuli pähe saab," lisas Raid.
Lugeda tuleb ridade vahelt
Ta imestas, et millest küll selline kära ta sõnakasutuse üle, kui Toomil pole talle mingeid probleeme? Talle tundus, et ta sõnasid tõlgendati valesti.
"Räägimegi siis sõnast ja selle tõlgendamisest. Ehk on inimesed unustanud, et ritta seatud sõnad võivad osutada ka millelegi muule kui otsesele kõnele?"
"Kas tõesti on liiga kaugel see aeg, kui ühiskond taipas ridadevahelist kõnet või oskas tõlgendada öeldut mitte kui lineaarmatemaatikat, vaid ütleja ja arusaaja võimalust rääkida kujundites, emotsioonides – ent ehk seetõttu mingil moel siiski ausalt?" imestas Raid.
"Kui Keskerakonna kartulijagamise aktsioonile järgnenud avalduses ajakirjanike poolt mainiti, et „jagajale jäävad näpud“, kas siis on mõistlik minna politseinike poolt minna kellegi sahtlist näppe otsima siirduda?" uuris Raid?
"Kui me kaotame võime kasutada kirjanduslikku keelt, eufemisme, teisitiütlemisi, allegooriaid ja – miks mitte – ka mõnikord ebamugavat irooniat meie poliitilises kirjanduses, jääb järele kogum aparaate või servereid."
Raid kinnitas oma sõnu seejärel alljärgneva Juhan Viidingi luuletusega.
memm kinkis mulle karabiini
ja taat see neli padrunit
ja õeke see tõi meremiini
ja veli neli pagunit
mul karmanis on parabellum
ja karmanis ka aatompomm
ma sekkun igaühe ellu
ehk küll ei sekkund onu Tom
ju kuldab päike kevadteesid
lind laulab sinitaeva all
on riigimeestel pikad teesid
neist pooled musta mantli all
et neeger viksima peab kingi
ja ajalehti hõikama
siis mingem tapma Martin Kingi
ja lähme rukist lõikama
Isegi sellastes ENSV tingimustes ei tulnud Raidi sõnul kellelgi pähe minna Viidingut arreteerima parabellumi, aatompommi või saati siis veel Martin Kingi tapmise pärast, seda enam, et viimane oli juba surnud.
"Isegi toona said inimesed aru, mis on kujund ja sõna ning mis päriselu ja reaalsus. Tahaks väga loota, et me pole seda oskust kaotanud. Vastasel korral saavad poliitikutest halvasti õlitatud masinad, kes oskavad hästi korrata paarikümmet päheõpitud lauset, ent pole enam võimelised aru saama maailmast ega mõttest enda ümber," hoiatas Raid.
"Ei hakka keegi seda Yanat ega ka kedagi muud ükskõik mis kombel kõrvaldama," kinnitas parteitu saadik.
