Seeder: usuline ühendus võib loomi tappa ainult oma tarbeks
"Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu. Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel, rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust.
Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.
Usuline ühendus võib loomi tappa ainult oma tarbeks
Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks.
"Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik," selgitas Seeder. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.
"Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides," ütles minister. "Oluline on, et religioosne tapmine on Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks."
Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus ministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega.
Augustis kogunes põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.
