Kaubandus on üks suurimaid tööandjaid Eestis ja omab seega suurt potentsiaali uute töökohtade ja heaolu loomisel. Täna töötab kaubanduses ligi 80 000 töötajat, neist 50% jaekaubanduses, 38% hulgikaubanduses ja 12% tegeleb mootorsõidukite müügi ja remondiga. Alates 2011. aasta teisest poolest on selles majandussektoris töötajate arv oluliselt suurenenud. Tänavu teises kvartalis suurenes Eestis töötajate arv aasta varasemaga võrreldes 16 000 võrra, sellest kuuendik asus tööle uutele töökohtadele kaubanduses.

Kaubandussektor on väravaks noortele tööturule sisenemisel, siin on võimalik kaasata vähekvalifitseeritud töötajaid, pakkudes koolitust ja karjäärivõimalusi ettevõttes. Samuti võimaldab kaubandussektor tööturul olla ka vanemaealistel.

Mingil määral takistab kaubandusse uute võimekate töötajate leidmist väärarusaam, mis peab kaupluse tööd paindumatuks ja vähetasustatuks. Kohati on jäänud kõlama hoiak, et kui sa ei õpi, siis saad ainult kassiirina tööd. See on kummaline ja nihkes väärtustel põhinev hoiak. Huvitav on ka see, et välismaal õppival noorel kõlbab õpingute finantseerimise nimel kaupluses piimapakke riiulile tõsta või leti taga töötada küll, Eestis aga mitte. Kaupluses töötamine loob noorele inimesele tegelikult väga hea aluse ükskõik mis valdkonnas jätkamiseks.

Müüja peab olema hea suhtleja, tundma hästi kaupu ja oskama toime tulla ootamatute probleemidega. Eelduseks saada heaks töötajaks on ausus, sõbralikkus, kiirus ja täpsus. Lisaks tuleb toime tulla pingeliste situatsioonidega, kuid säilitada alati viisakus. Need omadused on ka eelduseks, et müüja või kassapidaja võiks hiljem liikuda edasi müügijuhiks, osakonnajuhatajaks või kaupluse juhatajaks.

Aasta-aastalt lisandub poodidesse üha enam professionaalse ettevalmistusega ja motiveeritud noori klienditeenindajaid, kellest nii mõnestki sirgub tulevikus tõenäoliselt edukas juht kaubandusmaailmas. Siinjuures võiksid firmade juhid rohkem kasutada töötajate kutsealaste teadmiste täiendamisel kutsekoolide erinevaid ja paindlikke õppimisvõimalusi, näiteks töökohapõhist õpet, aga ka koolitusi või kursusi.

2012. aastal asus kümnes kutsekoolis õppima 450 õpilast nii põhikoolijärgses kui ka keskkoolijärgses õppes, samuti töökohapõhises õppes järgmistel erialadel: müüja, müügikorraldus, müügiesindaja, müügikonsultant. Lisaks jätkasid haridusteed Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomika erialal 56 üliõpilast peale vastava kutsekeskhariduse eriala lõpetamist. Ettevõtjad kaubanduses ootaksid, et ka teised kõrgkoolid ja ülikoolid selle äärmiselt mitmekesise valdkonnaga tegeleksid. Ja kui ülikoolides ei ole erialast õppe- ja teadustegevust, siis on raske leida võimekaid juhte ja õpetajaid ka kutsekoolidesse.

Kaubandus on lai valdkond, kus on väga hinnatud terve süsteemi toimimist mõistvad ja juhtivad spetsialistid. Kaubandus pole halvem või parem kui mõni teine majandusvaldkond, kuid sektori olulisust näitab selle suurus, mida paraku kiputakse tihti unustama.

Kiida teenindajat on iga-aastane märtsikuine kampaania, mille eestvedajaks on Hea Teeninduse Ühing. Kuid miks vaid ühel kuul aastas jagada kiitust teenindajatele, kui seda võiks teha iga päev? Tänasel päeval võime meelde tuletada ka seda, et võiksime enam märgata müüjate ja klienditeenindajate igapäevaseid töid ja tegemisi.

(Autor on Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor.)