Vajadustepõhiste õppetoetuste eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise
Praegusest enam kui kaks korda suuremat, 135-euro suurust õppetoetust makstakse järgmise aasta sügisel ülikooli astunud tudengitele, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse vajaduspõhisteks õppetoetusteks lisavahendeid enam kui 3,5 miljoni euro ulatuses.
Tänavu kevadel vastu võetud ülikooliseadus annab kõigile järgmisel aastal kõrgkooli sisseastumislävendi ületanud ja normkoormusega eestikeelsele erialale õppima asuvatele tudengitele õiguse õppida õppemaksu maksmata.
Vajaduspõhine õppetoetus pole sotsiaalabi, vaid selle eesmärk on toetada vähemkindlustatud perekondadest pärit üliõpilasi kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel.
Kõikidel sissetulekuandmete alusel sarnases olukorras olevatel isikutel on võrdne ligipääs vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisele.
Kõikidele praegus tele üliõpilastele jäävad kehtima senised õppetoetused.
Õppetoetuse suurus
* Vajaduspõhine õppetoetus on 135 eurot kuus ehk ligi pool Eesti alampalka.
* Praegu on õppetoetuse põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus ning see jääb kehtima juba õppivate kõrgkooli astunud tudengite jaoks.
* Vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama hinnanguliselt 37% normkoormusega õppima hakkavatest üliõpilastest.
* Riigikogule esitatud ettepaneku järgi suureneb riigieelarvest õppetoetusteks eraldatav summa kaks korda. Praegu on see 8,8 miljonit eurot ning süsteemi lõplikul rakendumisel kasvab summa peaaegu 17 miljoni euroni.
Normkoormusel õppimine
* Vajaduspõhist õppetoetust makstakse, kui üliõpilane täidab õppekava täies mahus.
* Ainepunktide arvestus on kumulatiivne, näiteks kogudes esimesel semestril ettenähtust rohkem ja teisel vähem ainepunkte, kuid saades kokku ikkagi vähemalt 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on ka kolmandal semestril õigus saada toetust.
Toetatakse abivajajaid
* Praegune põhitoetus ei sõltu üliõpilase perekonna majanduslikest võimalustest. Seevastu vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri (alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Seega on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk toetada eelkõige peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri.
* Kuni 26-aastase üliõpilase pereliikmeteks loetakse üldjuhul vanemad ning õed ja vennad. Kui alla 26-aastane üliõpilane on abielus, lapsevanem või hooldaja, muutub ta iseseisvaks perekonnaks.
* Vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada ka pärast 26. eluaastat. Sel puhul arvestatakse üliõpilast omaette leibkonnana.
Toetuse saamise võimalus laieneb
* Seni on õppetoetust olnud võimalik saada vaid neis õppeasutustes, millele on esitatud riiklik koolitustellimus. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad kõik üliõpilased saama võrdsetel alustel – olenemata õppeasutusest ja selle omandivormist.
* Erinevalt praegusest korrast, on toetust on võimalik taotleda juba esimese semestri algusest. Nagu ka praegu, ei saa toetust taotleda tudengid, kes õpivad osakoormusega või on eksternid.
Järgmisest õppeaastast rakendub kevadel vastu võetud kõrgharidusreform
* Järgmisel aastal on kõigil normkoormusel eestikeelsetel erialadel õppivatel tudengitel õigus õppida õppemaksu maksmata. Ülikoolide riigipoolne rahastamine suureneb järgmisest vastuvõtust enam kui 30% ning see kompenseerib gümnaasiumilõpetajate hulga vähenemise ning tasulise kõrghariduse kaotamise.
* Kui aastas (kahes semestris) kogutakse vähem kui 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on kõrgkoolil õigus (kuid mitte kohustus) nõuda üliõpilaselt hüvitist ainult tegemata ainepunktide eest. Maksimaalne summa, mida ülikooli 1 EAP kordussoorituse eest võib nõuda, on 50 eurot.
* Tudengile jääb võimalus osakoormusega töötada.
* Lisaks on tudengil võimalik võtta riiklikult garanteeritud õppelaenu, mille suurus on ca 190 eurot kuus. Järgmisel aastal õppemaksu enam pole. Koos õppetoetuse ja õppelaenuga saaks tudeng kuus kätte rohkem, kui on praegune miinimumpalk.
* Riik töötab välja õpitulemustel põhinevad stipendiumid. Juba praegu on riigile olulistel erialadel (IT, õpetajakoolitus) õppivatele tudengitele mõeldud lisastipendiumid.
