Delfi uuris oma lugejate käest, mis küsimused on nende jaoks elektrituru avanemisega seoses veel selgusetuks jäänud. Toome teienigi 15 enim murettekitavat küsimust.

** Kuidas on võimalik, et turu avamine ja konkurents tõstab hindu? See tundub lihtsalt niivõrd neetult ebaloogiline. Igasugu kombineeritud paketid ja börsihindadest sõltuv teevee hind on juba tuumafüüsika.

** Kuidas saab üürnik erinevate teenusepakkujate vahel lepinguid sõlmida? Üürnik on ju reaalne kasutaja ja ka arve maksja. Kas peab siis kõigi võimalike teenus pakkujate jaoks volitused hankima, mis võimalikud variandid?

** Miks ei suvatse lugupeetud elektripakkujad vastata kodanike küsimustele ja teha näidisarveid kui seda on palutud? Mina kui eratarbija, elektriküttepaketiga, olen esitanud kolmele firmale päringu hindade osas ja ära toonud nii talvised kui suvised nii öised kui päevased elektritarbimised, ei ole saanud 2 nädala jooksul ühtegi vastust. Mille järgi pean ma tegema valiku?

** Kus ja millal saame teada teistest vabal turul elektri pakkujatest ning millal saab hakata nendega lepinguid sõlmima? Või (kodu)tarbijate jaoks vaba turgu ikkagi ei ole ja valida saab ainult kolme EE poolt pakutava paketi vahel?

** Kas ei oleks võimalik seadustada ka organiseeritud elektritarbimine - põhimõttel nagu on organiseeritud prügivedu? Iga vald, linn, maakond vms. kuulutab välja hanke elektri ostmiseks antud piirkonnas, valitakse spetsialistide poolt välja soodsaim pakkuja ja siis selle valla inimestel on õigus maksta vallale pakutava tariifi järgi.

** Mida tähendab börsihind + tootja marginaal? Tootja ju müüb selle hinnaga börsil, marginaal peaks seal hinnas sisalduma? Kes otsustab marginaalide üle?

** Kas rohelise energia pakettidele lisandub ka taastuvenergia tasu, kui jah - miks pean ühe asja eest kaks korda maksma?

** Siiani kehtinud energiapakettide puhul oli igal paketil ka erinev võrgutasu, kas ka nüüd hakkab igal pakkujal erinevad võrgutasud olema ja kus uusi hindu näha saaks?

** Kas üldse keegi on analüüsinud - kuidas elektrihinna tõus mõjutab meie majandust, inflatsiooni, jms olulisi riiklikke näitajaid?

** Meil vahetati korrusmajas kõik elektrimõõtjad uute vastu, ja minuteada toetavad need uued öö ja päevase elektri eraldi mõõtmist. lepingud jäid kõik vana ühtlase paketi mõõtmiseks. Kui ma tahan nüüd kahetariifse elektri eest maksma hakata, mis ma tegema pean ja kui kalliks see mulle läheb? Nagu ma aru saan, tuleb vist midagi kohapeal ümber seadistada või kuidas see käib?

** Seniajani olid kõik elektritootjad kasumis, kes rohkem, kes vähem. Oletame, et seni teenis elektrifirma aastas kasumit summas S1. Alates järgmisest aastast hakkab ta (elektri hinna üsna meelevaldse suurendamise tõttu) saama kasumit summas S2. On ilmne, et S2>S1. Mida hakatakse tegema kasumivahega S2-S1? Kes selle oma tasku topib? Või äkki kulutatakse saadud kasum mingiks ühiskondlikult kasulikuks otstarbeks?

** Kardetavasti on see rumal küsimus, aga miks üldse peab elekter olema börsil? Tegemist on tänapäeval eluks üsnagi vajaliku ressursiga, mille hinna muutumine mõjutab väga paljusid. Kuna paistab, et börsil kujunevad hinnad tihti üsnagi spekulatiivselt, siis miks peaks elektrihinnaga niimoodi spekuleerima hakkama? Kas stabiilsus poleks etem?

** Kui sõlmin lepingu näiteks Latvenergoga, siis kas arveid saadab mulle mu lepingupartner või ikka EE? Kuidas jääb võrgutasudega? Kas saan teise arve Elektrilevilt ja kas nendega ei ole vaja lepingut sõlmida?

** Kui valida 100% börsihinnaga pakett. Kas siis on nii, et öisel ja päevasel tarbimisel pole enam tähtsust ja arve summa saadakse kuu keskmise börsihinna ja kuu kogutarbimise korrutisena (+marginal, mille olemusest ma aru ei saa)?

** Kas on plaanis tõsta võrguteenuste hindu ja millal ja kui palju?

Head lugejad, lisage ka enda küsimus kommentaariumisse või kirjutage aadressil rahvahaal@delfi.ee.