Streigi ajal töötavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonnad ning patsientidele antakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele. Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine suurtes linnades kuni paariks kuuks.

Küsimusele, kuidas raviasutused tööseisakuks valmistuvad, vastas  Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule, et kuna varem ei ole sellist aktsiooni toimunud, siis ei olegi valitsevas infomüras mõttekas oletada, mis ja kuidas täpselt juhtuma hakkab.

"Üks on selge, tegelikud abivajajad ei tohi arstiabita jääda. Samas on keerukas määratleda, kust läheb piir vajaliku ja plaanilise abi vahel. Korraldada tuleb järjekorra pidamine ja unustada ei tohi õiglust. Neid aspekte ja peeneid detaile on siin väga palju," jätkas Sule. Tööseisak tähendab haiglale ka majanduslikku lööki, kuid kahjusid saab hinnata alles pärast streigi lõppu. Streigi vältel suureneb Sule sõnul eelkõige EMO koormus ja see läheb kalliks. Kui palju EMOsse lisajõudu varutakse, on iga haigla enda otsustada.